tult vilet laskma jt. segamini. T¨ahendus `meeldiv, m~onus' on tekkinud muusika nautimise laiendusena. Vanasti h¨a¨aldus t¨ahenduses `meel- dima' ka (), aga praegu 56 enam ei kasutata. Nagu n¨aeme liigitatakse siin piltm¨argiks, pole u ¨ldse mingit t¨ahelepanu p¨o¨oratud, kuna piltm¨argi elemendina see iseseisvat t¨ahendust ei kanna. Sisuliselt sama seletuse pakub ka K¯ojien [ 98]. J¨argnevalt Shinjigen [ 85] seletus: Piltm¨ark. Vanas kujus oli puu peale t~ommatud niidid v~oi kee- led kujutades keelpilli, muusikat ja muusikast tulenevat meeldivat tunnet; k¨ uu ¨ne kujutis lisati hiljem. (On seletus, et
jä ab igaveseks tema kujutluses elama. Gabrielil on kül suur ja õge eesmäk --õnetu kodumaa pä astmine laastavatest sõadest, võtlus selle eest, et tagada rahvale paremat, rahulikumat elu. Temas on tõlise rahvaliku kangelase algmeid, kuid kirjanik pole neid vajalikult väja arendanud (nii on jä a- 453 nud jutustuse lõuosas üsikasjalisemalt kujutamata Gabrieli tegevus talupoegade salga juhina). Seevastu on aga pö oratud liiga palju täelepanu kangelase kit-salt isiklikku laadi taotlustele ja eriskummalistele seiklustele. Armastus vaenulikku leeri kuuluva tüarlapse vastu ei aita siin rõutada peamist ideelist mõet, vaid viib kangelase mõigi kord tema peaeesmägist kõvale. Kui Jaanusel armastuse ja kohustuse vastuolus jä ab peale patriootiline kohustus (olgugi päast mõingaid sisemisi, inimlikult mõstetavaid kõklusi), siis Gabrieli juures niisugust sisemist
» Lapsed läsid kooli ja vana daam tõtas missis Harperi juurde, et võta tema realismi Tomi imelise unenäga. Sid pidas paremaks mitte väjendada mõet, mis mõkus tal peas kodunt lahkumisel. See mõe oli: «Kaunis kahtlane. . . nii pikk unenäu ja mitte ainustki eksitust!» Milliseks kangelaseks oli Tom nü ud saanud! Ta ei känud enam hüeldes ega kepseldes, vaid liikus vä arikal, uhkel sammul, nagu see sobis mererö ovlile, kes teab, et kõgi pilgud on temale pö oratud. Ja nii see ka oli: Tom pü udis kül teeselda, nagu ei näks ta neid pilke ega kuuleks neid mäkusi, mis teda saatsid, kuid need olid talle nagu sö ok ja jook. Väksemad poisid käsid tema kannul, olles uhked, et neid tema seltsis näti ja et ta neil seda lubas, justkui oleks ta trummilö oja rongkägu eesotsas võ elevant linna saabuvas loomaaias. Tema enda suurused poisid teesklesid, nagu ei teakski nad, et ta oli äa olnud, kuid neid näis siiski kadedus. Nad oleksid andnud kõk
annaabi.ee 
