Välistunnused varieeruvad olenevalt aastaajast. Kevadel sulab lumi liigniisketel maadel kauem kui parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem. Suvivilja oras on kiduravõitu ja kollakas, talivilja orastes on aga rohkesti tühikuid. Vili jääb üldiselt hõredaks ja selles on rohkesti niiskuslembeseid umbrohte nagu roomav tulikas, paiseleht jt. Liigniisketel rohumaadel on kamaras vähe liblikõielisi, seevastu aga ohtralt niiskuslembeseid rohundeid nagu luhakastevars, tarnad, roomav tulikas jt. Liigniisketel muldadel kasvavas metsas on puude võrad ümmargused, puude juurdekasv on väike. Metsas kasvab rohkesti karusammalt, sfagnumisammalt jt. samblikke.
umbrohtumine talvituvate (kesalill, hiirekõrv, litterhein, vesihein) ja mitmeaastaste umbrohtudega. Kindlasti peaks talivilja tärkamisjärgselt äestama siis, kui eelviljaks on olnud taliraps või -rüps, sest siis on võimalik hävitada tärganud raps. Kevadeks on rapsi juured nii tugevad, et äestamine enam tulemust ei anna. Suviumbrohtude (v. hanemalts, kõrvikud, nälgheinad põld-rõigas jne.) rohkus sügisel talivilja orastes ei ole tavaliselt probleemiks, küll aga osutab kevadise umbrohutõrje teostamise vajadusele. Taliviljades on paraja harimise ajaks (kui muld on piisavalt kuivanud) umbrohujuured küllaltki sügavale arenenud. Rukis on siiski sügisel nõrgalt juurdunud ja äestamine on võimalik alles kevadel. Rukki äestamisega peab olema väga ettevaatlik, sest tema võrsumissõlm on vahetult mulla pinna all. Mõistlikum on varasemas staadiumis äestamisest loobuda
annaabi.ee 
