juurde aedu ja parke. Tekkis uus amet: topiarius, aednik, kes tegeles aedade kunstipärase kujundamisega. Rooma lähedal asutati lugematuid puukoole ja aiandeid, mis varustasid rikkaid linnakodanikke taimede ja lõikelilledega. Leidus isegi kasvuhooneid, mida ehitati õhukestest glimmer-plaatidest. Seal kasvatati talvel lilli ja isegi viinamarju. Linnas leidus ka katuseaedu, mida soojenduse abil aastaringselt õitsvatena hoiti. Plinius Noorem (23...79. a) oli üks Rooma oraatoritest. Tema panus aiakunsti ajalukku on temast järele jäänud nn "aiakirjad", mis annavad ülevaate Rooma kõrgklassi elust 1. sajandil ning sisaldavad paljusid näiteid Pliniuse enda aedadest. Need detailsed kirjeldused annavad edasi arhitektuuri vormilisust, varjuliste promenaadide ja merevaadete erilist väärtust, kirjeldab jahedaid portikusi romantiliste seinamaalingutega, mis sidusid hoonet aiaga, skulptuure, pügatud hekke, pukspuupartereid, topiaariume, vett ja grotte. Plinius Noorema
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a taimede ja lõikelilledega. Leidus isegi kasvuhooneid, mida ehitati õhukestest glimmer-plaatidest. Seal kasvatati talvel lilli ja isegi viinamarju. Linnas leidus ka katuseaedu, mida soojenduse abil aastaringselt õitsvatena hoiti (Hellström 1997). PLINIUS NOOREMA VILLAD. Plinius Noorem (23...79. a) oli üks Rooma oraatoritest. Tema panus aiakunsti ajalukku on temast järele jäänud nn "aiakirjad", mis annavad ülevaate Rooma kõrgklassi elust 1. sajandil ning sisaldavad paljusid näiteid Pliniuse enda aedadest. Need detailsed kirjeldused annavad edasi arhitektuuri vormilisust, varjuliste promenaadide ja merevaadete erilist väärtust, kirjeldab jahedaid portikusi romantiliste seinamaalingutega, mis sidusid hoonet aiaga, skulptuure, pügatud hekke, pukspuupartereid, topiaariume, vett ja grotte.