Edasi kulges 1901. aastast Pärnu gümnaasiumis kuhu ta saadeti ksamit tegema juba aasta enne kihelkonna kooli lõpetamist. Seal oli ta nii edukas õpilasene, et peagi õppemaksust vabastati. 1904 asutas Vilms koos oma klassikaaslastega Pärnus illegaalse õpilasringi "Taim", mis andis välja samanimelist ajakirja. 1906 sai JV selle toimetajaks. Loeti keelatud kirjandust, peeti koosolekuid ja kõnesid. Vilms paistis silma osava oraatorina, agiteeris ja organiseeris. Esimese Vene revolutsiooni päevil lõi 16-aastane Vilms kaasa ka sotsiaaldemokraatlikus liikumises, kus juba ilmutas häid juhivõimeid. 1907 heideti ta gümnaasiumi 6. klassist välja. Gümnaasiumi lõpetas ta eksternina 1907. Ülikooliaeg: 1907-11 õppis Vilms Tartu ülikoolis õigusteadust. Ta liitus radikaalse Eesti Üliõpilaste Selts Ühendusega, mis oli opositsioonis Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1908 valisid kaasvõitlejad Vilmsi
Iirimaa suhtes üldiselt säilisid tal aga head tunded. Ta ei kaotanud elu lõpuni iirilikku reipust, sädelust mõttelaadis ja isegi tunduvat iiri aktsenti kõnekeeles. London tundus Shaw`le lõbusa ja tuttavliku linnana seda Dickensi teoste põhjal, keda Shaw väga austas ja kelle teoseid ta hästi tundis. Londonis hakkab ta külastama loenguid ja koosolekuid, tema huvi ühiskondlike probleemide vastu suureneb. Algul arg ja häbelik, hakkab ta koosolekutel vähehaaval sõna võtma ning oraatorina silma paistma. Ta liitus ühinguga "The Fabian Society", kirjutades seal suure hulga artikleid, esines kõnedega ja muutus ühingu üheks silmapaistvamaks aktivistiks. Londonisse asudes alustas Shaw visa kirjanduslikku tegevust. Ta otsustas maksku mis maksab romaani kirjutada, sundis end ametniku täpsusega kirjutama viis lehekülge päevas. Nii valmis tal viie aastaga viis romaani, millel aga ei olnud eriti edu. Vähehaaval kujunes Shaw`l välja tutvusringkond
rahareformi ja korrastada majanduselu. Siit tulenes ka Saksamaa suur sõltuvus Ameerika finantsabist. 1929. aastal asendati Dawesi plaan Youngi plaaniga, mille põhimõtted olid samad. Majanduskriisi tingimustes kasvas Saksamaal kiiresti tööpuudus. 1932. aasta lõpuks oli riigis juba 6 miljonit töötut. See asjaolu andis Adolf Hitlerile ja tema Natsionaalsotsialistlikule Parteile soodsa võimaluse võimule tulemiseks, mida natsid olid juba aastaid oodanud. Osava oraatorina ja rahvale pealeminevate (populistlike) lubadustega kasutas Hitler töötuid selleks, et saavutada 1930. ja 1932. aasta üldvalimistel parim tulemus. 7 3.3. Inimeste igapäevaelu Wall Sreet’i börsikrahhi vahetuks tagajärjeks oli usalduse kadumine riigi majanduselu suhtes. Selle asemel, et investeerida, hakkasid ameeriklased nüüd senisest rohkem sööstma –
annaabi.ee 
