geneetilist eelsoodumust. Vanuses 55 64 on AMD esinemissagedus 14%, 65 74 aasta vanustel 20% ning üle 75aastastel 37%. (Oll ja Parik 2016). Muudetavatest teguriteks on suurim mõjutaja suitsetamine. Suitsetamine tõstab AMD riski 2 4 korda. Risk püsib ka peale suitsetamise lõpetamist veel mitmeid aastaid. Samuti on ohustatud passiivsed suitsetajad seega tuleks inimestele selgitada suitsetamise ja silmade tervise seotust. Silmaarstidel ja optometristidel on kohus patsiente teavitada seosest suitsetamise ja AMDga ning selgitada tagajärgi. Elektroonilisi sigarette peetakse turvalistemaks, kui tavalisi sigarette, kuid on vaja teostada rohkem uuringuid. (Narayan 2018). 1.3 Sümptomid Maakula degeneratsioonile on iseloomulik aeglane tsentaalse nägemisteravuse langus (vahel ka järsk). Varajane AMD tunnus on skotoomide teke (pimedad alad) vaatevälja tsentraalses osas. Hea meetod varase AMD jälgimiseks on Amsleri test
Liialt madala õhu liikumise kiiruse puhul koguneb inimese lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha ainevahetusprotsessid. Mõjude vähendamine Paigaldada seadmed mis võimaldavad muuta ja kontrollida mikrokliimat. Vältida tuuletõmbusi. Piirata aega, millal töötajad peavad olema väga soojas või väga külmas temperatuuris. Muud tegurid Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Muud tegurid optometristidel Töövahendite poolt tekitatavad mehaanilised vigastused. Liiga väiksest ruumist tingitud asjade otsa komistamine. Rikkiläinud tehnikalt elektrilöögi saamine, tehnika süttimine. Hooletusest tingitud vigastused. Vältimine Teha piisavalt puhkepause et vältida hooletust. Käsitleda tehnikat ettevaatlikult ning nõuetekohaselt. Paigutada asjad ruumis võimalikult optimaalselt. Tagada piisav valgutus, et vältida kukkumist. Vältida libeduse ohtu põrandal.
annaabi.ee 
