a. paigutama Lääne-Euroopasse keskmaarakette. Tähtaeg seati nii pikk seetõttu, et varuda aega läbirääkimisteks relvastuse mõlemapoolse vähendamise üle. Läbirääkimistel polnud vähimatki edu ja kui NATO alustas 1983. a. lõpul keskmaarakettide paigaldamist, lahkus Nõukogude delegatsioon läbirääkimistelt 1983. aastal teatas Reagan USA strateegilise kaitsealgatuse kavast. Projekti hakati nimetama tähesõdade kavaks. Tegemist oli hiigelprogrammiga, mille käivitamine pidi võtma optimistlikumategi hinnagute järgi aega paarkümmend aastat. Eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks Desarmeerimise algus Miks algas desarmeerimine 1985. aastal? 1985 taasalustati Genfis läbirääkimisi strateegilise relvastuse vähendamise üle. Nõukogude Liit teatas, et katkestab keskmaarakettide paigutamise oma Euroopaosa territooriumile 1987
sissetulekud vähenesid samal ajal aga tuntavalt. Tagatipuks alustasid Ühendriigid võidurelvastumise uut etappi. Võidurelvastumise uus etapp NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSV Liit Ühendriikidega sammu pidada. Eriti laastavalt mõjus NSV Liidule 1983. aastal välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Tegemist oli hiiglasliku programmiga, mille käivitamine pidi võtma optimistlikumategi hinnangute järgi aega paarkümmend aastat. Eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Tähtede sõjaks ristitud programm tekitas NSV Liidus paanika, katsed ameeriklastega sel ajal sammu pidada kukkusid läbi. Kuigi kava peeti ka Läänes ebarealistlikuks ja liig kulukaks, suutis Reagan selle alustamise ometi läbi suruda
annaabi.ee 
