1. Kiilrihma ristlõike väljavalimine. Nomogrammi järgi valin A kiilrihma. 2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm. Tabelist sain D1min = 90 mm 3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1. Tabelist L3 valin rihma lõplikuks läbimõõduks 100 mm. 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm. D2 = D1u(1 - ), kus u rihmülekande ülekandearv; = 0,01...0,02 libisemistegur. = 0,02 - 0,01g, kus g optimismitegur. = 0,02 0,1 0,5 = 0,015 D2 = D1u(1 - ) = 100 3,3(1- 0,015) = 325,05 Lähimaks väärtuseks standardväärtuste reast on 315 mm. 5. Tegelik rihmülekande ülekandearv. D2 315 uteg = = = 3,20 D1 (1 - ) 100(1 - 0, 015) kontrollin kõrvalekallet:
a𝑤 ≥ 43 × (𝑢 + 1) × √ᴪ×𝑢22 ×[𝜎]2 𝐾𝐻𝛽 = 43 × (4 + 1) × √0,32 × 42 × 6072 × 1 ≈ 𝐻 105mm Ka – abitegur. Kaldhammaste jaoks Ka = 43 u – reduktori ülekandearv, u=4 ᴪ𝑎 – suure ratta hambavöö laius ᴪ𝑎 = 0,28 … 0,36, kui väike hammasratas asub tugede suhtes sümmeetriliselt (mõlemad laagrist ühekaugusel) ᴪ𝑎 = 0,28 + 0,8 𝑔, kus g on optimismitegur T2 – pöördemoment reduktori aeglasekäigulisel võllil, Nm [𝜎]H – vähem tugevama ratta lubatud kontaktpinge (kui mõlema ratta kõbadus H ≥ 45HRC), N/mm2 KHβ – tegur, mis arvestab koormuse ebaühtlaselt jaotumist hamba pikkusel. Kui vähemalt ühe ratta kõvadus on H ≤ 350 HB, siis KHβ = 1 saan telgede vaheks 105 mm, mis jääb eelnevalt leitud diapasooni 78... 110 vahele. 2 × 𝐾𝑚 × 𝑇2 × 103
annaabi.ee 
