kasutamine ravimiseks. Igast kiirgusega seotud tegevusest tuleb teatada võimudele, välja arvatud juhul, kui radioaktiivsete ainete hulk või kontsentratsioon on alla määratud taset või kui doosikiiruse väärtus 0,1 meetri kauguselligipääsetavast pinnast on väiksem kui 1 mikrosiivert tunnis. Sellised tegevused võib ametlikult kuulutada tegevusluba mitte vajavateks. Doosi piirmäärad kiirgustöötajatele ja elanikkonnale on juba määratud ja selgitused piirangute optimiseerimiseks esitatud. Kiirgusalane töökaitse hõlmab töökohti, kus on võimalus saada ioniseerivat kiirgust üle 1 mSv aastas kogukeha doosina või üksiku kehaosa ekvivalentdoosina. Eristatakse kontrollalasid, kuhu sisenemisel nõutakse eriprotseduure ja kuhu on juurdepääs vaid eriettevalmistusega inimestel. Tähistel sissepääsu juures tuleb näidata, millise allikaga ja millise ohuga on tegemist. Jälgitavatel aladel on samuti võimalik saada doose üle 1 mSv aastas, kuid eriprotseduure ei nõuta
· Kuidas mõjutab maksude suurendamine laekumisi riigieelarvesse? Vastuste leidmiseks nendele küsimustele konstrueeritakse algul vastavad mudelid ja siis uuritakse neid diferentsiaalarvutuse meetodite abil. Ülesannete liigitus 1. Optimeerimisülesanded. Majandusalases tegevuses tuleb tihti analüüsida, millal on tootlikkus maksimaalne, kasum maksimaalne, kulud minimaalsed jne. Maksimumi ja miinimumi leidmist nimetatakse optimiseerimiseks. Tihti lisanduvad optimeerimisülesandedele teatud kitsendused ressursside piiratuse tõttu. 2. Marginaalanalüüs. Kui meid huvitab, kuidas muutub kogutulu või kulu tootmismahtu suurendades (vähendades), tuleb kasutada marginaalanalüüsi (piirväärtusanalüüsi), mis uurib funktsiooni muutumist argumendi ühikulise muutuse korral. x y x y 3. Elastsusanalüüs. Uurib suhtelisi muutusi x % y % .
TTÜ Raadio ja sidetehnika 33 instituut. CPLD (Complex programmable logic device) Miks kasutada CPLD-d? Madalad väljatöötluskulud. Ümberprogrammeeritavus, arendusvahedid võivad olla teatud juhul tasuta. Riistvaraline risk on väike Lihtne disan. Kui algoritm on kirjeldatud skemaatiliselt või HDL (Hardware Description Language) tasemel, saab kasutada CPLD olemasolevaid vahendeid optimiseerimiseks, paigalduseks ja marsruutimiseks. Kiire arendusprotsess. ISP (In System Programming). Arndusvahenditega luuakse nn. "bitstream", mis laetakse otse kas CPLD-sse või FPGA-sse. Näiteks arendussüsteem Eclipse, mis toetab suurimaid tootjaid Xilinx, Altera, Actel, AMD, Cypress ja Lattice. Miniatuursus. Väike kogumaksumus. Juba olemasolevat riistvara saab kasutada erinevate rakenduste jaoks Toomas Ruuben
19) 2 kus X = x12 + x 22 + K + x n2 ja = 2K X 2 on õppimise kiirus. 16 Eksisteerivad ka paljud teised õpetamise algoritmid. Kui närvivõrgu ülesandeks on mingi sihifunktsiooni (veafunktsiooni) minimiseerimine, siis selleks võib kasutada erinevaid matemaatilisi aproksimeerimise arvutusmeetodeid. Näiteks, närvivõrgu parameetrite optimiseerimiseks hästi sobivad ka Newton'i meetod, Levenberg-Marquard'i meetod jne. Kui tegemist on iseorganiseeruvate võrkudega, siis neid ei saa õpetada, sest "õige" väljund on eelnevalt teadmata. Nad peavad õppima ise lähtudes etteantud kriteeriumist. Üks iseõppimise algoritmidest on Kohonen'i algoritm. 1.4.3 Kohonen'i iseorganiseerumise algoritm Kohonen'i iseorganiseeruva närvivõrgu arhitektuur on kirjeldatud peatükis 1.3.3. Vaatleme
19) 2 kus X = x12 + x 22 + K + x n2 ja = 2K X 2 on õppimise kiirus. 16 Eksisteerivad ka paljud teised õpetamise algoritmid. Kui närvivõrgu ülesandeks on mingi sihifunktsiooni (veafunktsiooni) minimiseerimine, siis selleks võib kasutada erinevaid matemaatilisi aproksimeerimise arvutusmeetodeid. Näiteks, närvivõrgu parameetrite optimiseerimiseks hästi sobivad ka Newton'i meetod, Levenberg-Marquard'i meetod jne. Kui tegemist on iseorganiseeruvate võrkudega, siis neid ei saa õpetada, sest "õige" väljund on eelnevalt teadmata. Nad peavad õppima ise lähtudes etteantud kriteeriumist. Üks iseõppimise algoritmidest on Kohonen'i algoritm. 1.4.3 Kohonen'i iseorganiseerumise algoritm Kohonen'i iseorganiseeruva närvivõrgu arhitektuur on kirjeldatud peatükis 1.3.3. Vaatleme
Siit selgub, et tsentrifugaalpumba surve suurendamise huvides peaksid tööratta labad olema pööratud liikumise suunda . Sellega kaasneks aga suur absoluutkiiruse "c2" kasv ja hüdraulilised takistused vedeliku pulseerimisest töölabadel. Difuusoris tuleks muuta suur kineetiline energia hulk potensiaalseks rõhuenergiaks ja kulutada sellele palju energiat, millega suureneb pumba tarbitav võimsus, väheneb kasutegur. Tarbitava energia kulu optimiseerimiseks valmistatakse tsentrifugaalpumba töörattad tagasipööratud labadega (2 900). Küsimus 14. Tsentrifugaalpumba võrgukarakteristik , tööpunkt. Tsentrifugaalpumba tootlikkuse ja rõhu reguleerimisvõimalused. 41 Pumba võrgukarakteristik. Reaalses pumplas on pump (pumbad) ühendatud torustiku süsteemi tarbijate võrguga. Pumba dünaamiline surve peab tagama torustikku (süsteemi ) kaudu vedeliku transportimise võrgu lõpppunkti