Firma puhul oli üheks piiranguks näiteks turvameestele palga maksmise vajadus, kajaka puhul naabrite poolne kannibalism. Piiranguid võib olla väga mitmesuguseid ja nende väljaselgitamine on tihti kaunis keeruline. Optimaalsusmudelid Niisuguseid mudeleid (nagu näiteks ülalpool kirjeldatud), mis näitavad, kuidas mingi kindla otsustusmuutuja väärtuse muutumine toob endaga kaasa kasu ja hinna ning nende vahe (puhaskasu) muutumise, kutsutakse optimaalsusmudeleiks (optimality models). Optimaalsusmudeli kõige üldisem ja lihtsam graafiline esitusviis on toodud joonisel 4.3. Sealt nähtub selgesti, et otsustus on optimaalne, kui käitumisest saadav puhaskasu on maksimaalne. Optimaalsusmudelid ei pea sugugi olema graafilised, enamasti kasutataksegi teaduslikes uurimistöödes hoopis algebralisi mudeleid (üldkujul y = f(x), kus y puhaskasu või vääringu suurus ja x otsustusmuutuja väärtus, kusjuures vastava funktsiooni kuju sõltub konkreetsetest piirangutest)
Kui toitu on vähe, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest kvaliteetse, kuid haruldase toidupala otsimise hind (sellele kuluv aeg) on liiga suur, mistõttu valivus vähendaks puhaskasu. Kuidas tuleks toituda isetaastuvast ressursist? Veel üks harilik probleem, millega puutuvad kokku need loomad, kes toituvad taastuvast ressursist (rohi, nektar, puulehed jms). Jätame ka seekord vahele konkreetse optimaalsusmudeli koostamise kirjelduse. Kõige olulisem põhimõte, mis tuleneb vastavast mudelist, on see, et tagamaks ressursi optimaalse iseuuenemise, ei tohiks toitujad erinevaid toitumiskohti külastada mitte juhuslikult, vaid süsteemipäraselt, kindlate ajavahemike järel. Alati pole toitumisel peamiseks väljakutseks energia omastamine, mõnigi kord on limiteerivaks hoopis vajadus defitsiitsete mikrotoitainete järele, nagu
annaabi.ee 
