Sõjas sureb Eesti poolel ~5000 inimest võideldud oli juba aastaid, valitses ebakindlus, aga suudeti end kokku võtta ja Vabadussõjas kaasa lüüa Eesti Vabariik sõdadevahelisel ajal Rahvastik Loomulik iive on madal Rahvaarv 1922 - 1 108 000 1939 - 1 134 000 Rahvastik on võrdlemisi ühesugune Eestlasi ~90% Domineerib maaelanikkond 1922 linnades 25% 1939 linnades 32,8% Suurim linn Tallinn (145 000 elanikuga 1938. a) Suurimad rändelained opteerumine ja Umsiedlung opteerumine - Venemaal elavad eestlased saavad teatud aja vältel Eestisse tagasi tulla Sakslased lahkuvad Eestist likvideeritakse Eestis baltisaksa rahvakild ja nende kultuur Põhiseadus eesrindlik, sest rahvavõim suur, naistele anti luba valida Maareform - lõpuks antakse maad millest on unistatud ning võtab enamlastelt võimu ära et Eestit õõnestada Olulised reformid vabadussõja järel Aprillis 1919 valitakse Asutav Kogu 120 liiget
karskusseltsid, majanduslikud kooperatiivid, kutseühingud (hiljem ametiühingud). 1917-18 Asutav kogu. Maanõukogu. 12-14.11.1917 Vene Asutava kogu valimised 21-28.01.1918 Eesti Asutava kogu valimised 15.11.1917 Maanõukogu kõrgemaks võimuks Saksa okupatsioon sept 1917 19.11.1918 Asutav Kogu 23.04.1919-20.12.1920 · Märts 1919 Eesti Panga komitee moodustamine · Aprill 1919 Kaitsepolitsei seadus · Mai 1919 opteerumine (Moskva, Petrograd, Omsk) · Okt 1919 Maaseadus · August 1920 Seisuste kaotamise seadus Eesti Vabariik (1920-40) 1. Põhikord põhiseaduse järgi, riigi(voli)kogu, riigipea, ministeeriumid · Kõrgeim võim rahvas o Valimisõigus 20 a, m ja n, vähemalt 1 a Eesti kodanik o Rahvaalgatus (25000 hääleõiguslikku kodanikku) o Rahvahääletus (kukutas Riigikogu) · Seadusandlik võim Riigikogu (100 liiget, 3 a, erakondade nimekirjade alusel)
annaabi.ee 
