Saksamaa polnud rahul siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. Eesti leegioni ametlikuks nimeks sai SSdiviis. Eesti Omavalitsus kuulutas 31.jaanuaril 1944. aastal välja üldmobilisatsiooni, mis hõlmas kõiki mehi. Põhiosa meestest koondati piirikaitserügementidesse, osa kasutati leegioni täiendamiseks. Jaanuari lõpul aitas 20. Eesti SSdiviis peatada Punaarmee rünnakuid Oppelini (pragu Opole) lõigus. Suur osa Eesti sõduritest langed Tsehhimaal Punaarmee vangistusse, mõned said põgeneda Inglise ja Ameerika okupatsioonidesse. 20. Eesti SSdiviis Soome armee Soome armee ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Saksamaa eest, kuid olid igati valmis võitlema iseseisva Eesti eest. Juba Talvesõja ajal läksid mitmed eestlased Soome, tõsi rinnetele nad ei jõudnud. Küll moodustati
120 meest. Augustis sai ta Virumaa Omakaitse ülemaks ja septembris astus ta Wehrmachti teenistusse. Ta määrari 18. armee eriülesandeid täitva 15. kompanii ülemaks. Samuti osales ta 184. Julgestusgrupi tegevuses. Peagi määrati ta 658. pataljoni ülemaks. Oma sõjatee käigus õnnestus tal välja murda koguni kolmeteistkümnest piiramisrõngast. Rebane pidas lahinguid Krivasoos, Narvas, Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ja hiljem ka Oppelini piirkonnas, kus ta viis Eesti Diviisi piiramisrõngast välja. 10 Selle võidu eest autasustati teda Raudristi Rüütliristi tammelehtedega, mida peetakse üheks kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mida eestlane kunagi saanud on. Paul Maitla sündis 27. märtsil 1913. aastal. Oma sõjaväekarjääri alustas Maitla Valgas, astudes 8. Üksikjalaväepataljoni. Peale seda astus ta Tartusse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusse. 1939
annaabi.ee 
