ametliku raporti esitamisega parlamendile. Parlamendi erakondlik jaotus Poliitiliste positsioonide alusel jaguneb parlament koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitussse. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Selle olemasole on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. Nii opositsioonisaadikud kui koalitsioonisaadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Parlamendi teine nimetus on seadusandlik võim, mille peamised ülesanded on algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Riigipea peab parlamendis vastu võetud otsuse välja kuulutama. Parlamendi oluline funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Lobism ehk kuluaaripoliitika on juurdunud kõikides parlamentides
poliitilis - administratiivsetes suhetes. Iirimaal on aga range poliitilise neutraalsuse nóue riigiteenistujale, üksnes madalama astme teenistujad tohivad tegeleda kohaliku poliitikaga (so riigiorganid on depolitiseeritud). Kui riigiteenistuja osutub valituks, peab ta lahkuma kompensatsioonita. Iiri poliitiline süsteem on inimesekeskne - parlamendisaadikud jälgivad valijaskonna pisimaidki probleeme, seetóttu nende ja riigiteenistujate vahel on otsene kontakt. Eriti tähelepanelikud on opositsioonisaadikud. Iiri haldussüsteem on ülimalt hierarhiline, otsustamisóigust ei delegeerita madalamatele tasemetele. Kórgemad riigiametnikud on üle koormatud üksikasjadega ning neil on vähe aega sisuliste probleemidega tegelemiseks. See tingis poliitiliste ja täidesaatvate ametikohtade lahususe, otsustusóiguse andmise täitevtasandile. Tulemuseks oli sel reformil seni ebaedu (poliitilise opositsiooni tóttu) - parlamendisaadikud vóivad kaotada osa vóimalusi valijate teenindamiseks.
annaabi.ee 
