Igast ringkonnast osutus valituks see, kes rohkem hääli sai. Opositsioon ei teinud suurt midagi ära. 80st 50s esitatigi ainult1 kandidaat. Dets-s 1936 käviitus propagandamasin, käivitusid rahvakoosolekud jm. Rahvuskogu I koda sai valitsusele täiesti kuulekas (v.a 1 opositsiooniline mees Spordilehe toimetaja Oskar Lõvi, kelle populaarsus baseerus Berliini olümpiamängudel). II koda moodustati jaan-s 1937. see sai mõnevõrra opositsioonilisem. 40st liikmest võib o hulka liigitada 4. Kummalisel moel ka Pätsi enda kutsutud ja määratud meest (Ants Piip, Harald Tammer). Lisaks ka kaks kutsekodade tegelast (Oskar Koplus, Johan Post). Rahvuskogu astus kokku 18.02.1937. Esimene probleem: kas parandada olemasolevat PS-st või koostada uus. Sel ajal kui ei olnud veel alustatud ettevalmistusi rahvuskogu moodustamiseks, oli Päts moodustanud erakorralise komisjoni tulevase PS väljatöötamiseks. Sellega oli asi juba paika pandud
Nii opositsioon kui valitsusmeelsed tegelasid olid lootnud, et järelikult tühistakase kaitseseisukord, pol piirangud, jne. Kaarel eenpanu (Einbund) aga teatas, et erakondlikku tegevust ei lubata. Öeldi väja ka hoiatus – juhul kui rahvuskogu I koja valimised ei ole demokraatlikud, siis opositsioon boikoteerib valimisi Rahvuskogu I koda sai valitsusele täiesti kuulekas. II koda moodustati jaan-s 1937. see sai mõnevõrra opositsioonilisem. Rahvuskogu astus kokku 18.02.1937 Samal ajal valitsusringkondades tõusnud esile soov uue põhiseaduse järele. 34 a peale oli väidetud, et sellega oli põhiseaduslik kriis ammendatud. Juba 34 lõpus aga olevat Päts leidnud, et olemasolev põhiseadus ei sobi. Tol hektel valitsus ei omanud piisavalt suurt autoriteeti ja asja hakati ajam avalikkuse eest peidetult. Esimene probleem: kas parandada olemasolevat põhiseadust või koostada uus. Sel ajal kui ei
annaabi.ee 
