f)Eestlasi mobiliseeriti okupantide armeesse. g)Toimusid repressioonid h)Suruti peale oma ideoloogiat i)Toodi sisse võõrväed j)Kehtestati oma raha. 13. Katse taastada Eesti iseseisvust, miks see ebaõnnestus, kas üritamisel oli üldse mõtet? 1944. aastal, mil Venemaa alustas suurt üldpealetungi kogu rindel (Sakslaste väegrupp Nord oli sunnitud taganema Eestisse. Sinimäed.Tannenbergi liin.Marienburgi kaitseliin. Sakslased taandusid Hitleri käsul) oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvakommitee, mille esimeheks sai peagi Otto Tief.Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril EV valitsuse etteotsa Tief'i. Loodet, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning sellisel juhul oleks olemas olnud eksiilvalitsus,kes oleks emigratsioonis võitlust jätkanud. Samal ajal lähenes Punaarmee Tallinnale
Augustis alustas punaarmee pealetungi Pihkva alt, kus asus Marienburgi kaitseliin. Sellest õnnestus neil läbi murda ja punaväed liikusid Tartu suunas. Sellel suunal võitlesid eestlased eestlastega, sest peale tungis punaarmee kaheksas eesti laskurkorpus ning selle vastu võitlesid 20. Eesti SS- diviis ja Soomest koju pöördunud soomepoisid. Sakslasi ähvardas kottijäämine, mistõttu Hitler andis käsu taanduda. Nende sündmuste ajal oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mille etteotsa sai O.Tief. Viimaseks EV peaministriks oli Uluots. Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril ametisse Eesti Ajutise valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Loodeti, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning sellisel juhul oleks olemas olnud eksiilvalitsus, kes emigratsioonis võitlust jätkab. Samal ajal
annaabi.ee 
