valimisringkondades. Konstantin Päts kõneles Eesti Vabariigi 20. aastapäeval Peetruse väljakul Tallinnas 28. juulil 1937 võttis kogudus vastu kolmanda põhiseaduse , mis põhines Pätsi eelnõul. Kahekojaline parlament valiti ja president valiti parlamendi, mitte inimeste poolt. 3. septembril 1937 algas 120-päevane üleminekuperiood, mille jooksul Päts valitses presidendikandidaadina . 1. jaanuaril 1938 jõustus uus põhiseadus ja toimusid 1938. aasta parlamendivalimised . Opositsioonikandidaatidel lubati osaleda, kuid meedias pöörati neile vähe või üldse mitte tähelepanu. Pätsi poolehoidjad põhiseaduse elluviimise riiklikus frontis võitsid 64-st 80-st alamkoja Riigivolikogu kohast. Presidendil, kes oli veel valimata, oli võimalik ametisse nimetada ka 10 kõrgema koja 40 liikmest Riiginõukogu. 23. aprillil 1938 nimetati Konstantin Päts presidendikandidaadiks mõlemad Riigikogu kojad ja kohalike omavalitsuste esindajate kogu. Jaan Tõnisson oli ainus opositsioonikandidaat
sisuliselt riigi okupeerimine. Seejärel saabus 19. juunil Eestisse Stalini emissar Andrei Ždanov, kes asus võimu ülevõtmist ja Eesti sovetiseerimist juhtima. 21. juunil seati Eestis NSV Liidu nõudmisel ja ettekirjutusel ametisse Johannes Varese nn "rahvavalitsus" ning lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", millega Eesti muutus poliitiliselt NSV Liidust sõltuvaks. 14.-15. juulil toimusid nõukogulikult korraldatud 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus opositsioonikandidaatidel osaleda ei lastud ning NSV Liidu meelsetele fabritseeriti 92,9%-line rahva toetus. Juulis nimetati Eesti Vabariik ümber Eesti NSV- ks ja Riigivolikogu "palus" Eesti Nõukogude Liitu vastu võtta. Anneksioon toimus 6. augustil, mil NSV Liidu Ülemnõukogu "palve" rahuldas. Molotovi-Ribbentropi pakt ja Nõukogude sõjaväebaasid 1930. aastate teiseks pooleks kujunes Esimese maailmasõja võitjariikide ja Rahvasteliidu jaoks
annaabi.ee 
