Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"opole" - 3 õppematerjali

Atmosfäär
2
doc

Atmosfäär

Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk naaberaladest madalam. Passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Kliimat mõjutavad tegurid: · Geograafiline asend · Asend ookeani, mandrite suhtes · Pinnamood · Huuvused Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadede maismaa ja veepinna erinevast soojenimisest ja jahtumisest. Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm aastas kesk temp +25 Lähisekvatoriaalne: kaks aastaaega( kuiv niiske, ) aastaringi palav , niiske+soe, kuiv+jahedam.sademeid palju, passaadid. Troopiline: palav, kuiv troopiline kliima, õhk kuiv, taevas pilvitu. vähe sademeid, passaadid. 2 aastaaega(palav, soe) Lähistroopiline: kuiv, päikesepaisteline suvi passaadid, vihmane talv läänetuuled.sademeid aurumisest vähem, Parasvööde: mereline: sajab palju tempi kõikumine väike

Geograafia → Geograafia
131 allalaadimist
Eesti II maailmasõja ajal
10
doc

Eesti II maailmasõja ajal

Saksamaa polnud rahul siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. Eesti leegioni ametlikuks nimeks sai SSdiviis. Eesti Omavalitsus kuulutas 31.jaanuaril 1944. aastal välja üldmobilisatsiooni, mis hõlmas kõiki mehi. Põhiosa meestest koondati piirikaitserügementidesse, osa kasutati leegioni täiendamiseks. Jaanuari lõpul aitas 20. Eesti SSdiviis peatada Punaarmee rünnakuid Oppelini (pragu Opole) lõigus. Suur osa Eesti sõduritest langed Tsehhimaal Punaarmee vangistusse, mõned said põgeneda Inglise ja Ameerika okupatsioonidesse. 20. Eesti SSdiviis Soome armee Soome armee ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Saksamaa eest, kuid olid igati valmis võitlema iseseisva Eesti eest. Juba Talvesõja ajal läksid mitmed eestlased Soome, tõsi rinnetele nad ei jõudnud. Küll moodustati

Ajalugu → Ajalugu
97 allalaadimist
Elmo Nüganen
18
docx

Elmo Nüganen

2001: Venemaa riiklik kunstipreemia 2002: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt omistatud aunimetus riigikaitsesõber 2002 ning sellega kaasnev mõõk - filmi eest "Nimed marmortahvlil", kui Eesti riigi kaitsmist toetava tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2002: debüüdiauhind filmi eest "Nimed marmortahvlil" 2004: 15. oktoobril tõi Nüganen Poolas Toruni Wiliam Horzyca teatris välja Witold Gombrowiczi näidendi "Laulatus", mis pälvis Opole festivalil "Poola klassika" lavastaja-, kunstniku- ja 2 näitlejapreemiat. 2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus ­ "Tõde ja õigus. Teine osa" 2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest Festivalil "Draama 2005" sai Nüganen väliskriitikute eriauhinna 2007: Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemia (30 000 kr) ja Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006 lavastuse "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." eest

Teatrikunst → Näitlemine
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun