Analoogiliselt defineeritakse ka xn - ja xn . Kui xn + xn - xn , 32 siis k~oneldakse l~ opmatust piirv¨ a¨artusest. Definitsioon 8. Jada, millel on l~oplik piirv¨a¨artus, nimetatakse koonduvaks jadaks. Jada, millel ei ole l~ oplikku piirv¨ a¨artust, nimetatakse hajuvaks jadaks. Seega ka l~opmatut piirv¨a¨ artust omav jada on hajuv jada. Olgu c k~oigi koonduvate jadade hulk. Asjaolu, et jada {xn } koondub, t¨ahistatakse {xn } c ja asjaolu, et jada {xn } hajub, t¨ ahistatakse {xn } / c. Definitsioonidele 6 ja 7 v~oib anda kompaktse kuju xn a ( > 0 n0 = n0 () N : n > n0 |xn - a| < ) ja vastavalt xn + (M R n0 = n0 (M ) N : n > n0 xn > M ) . N¨ aide 2
Kauguse muutumise p¨arast tuleb piirkond kaheks jaotada, sest kui nurk p¨o¨ordub asendist OB asendisse OA, st 0 , siis kaugus muutub 0-st kuni selle sf¨a¨ari pinnani, mille keskpunkt 3 on koordinaatide alguspunktis O. Kui p¨oo¨rdub asendist OA y-teljeni, st , siis kaugus muutub 0-st kuni sf¨a¨arini, mille keskpunkt on punktis 3 2 B. 30 8 Read 8.1 Rida. Rea summa Reaks nimetatakse l~opmatut summat u1 + u2 + . . . + uk + . . . = uk (8.1) k=1 Liidetavaid selles summas nimetatakse rea liikmeteks ja liiget uk rea u ¨ ¨ldliikmeks. Uldliikmest saame indeksile k v¨a¨artusi andes konkreetsed liik- med. Kui rea liikmed on reaalarvud, nimetatakse rida arvreaks. Kui aga liikmed
annaabi.ee 
