Opkunst Martin Karu Tallinn 2016 Opkunst ehk optiline kunst • Sai alguse 1960. aastal, kui arenes välja abstraktsest maalisuunast. • Peamiselt tegeleti sellel ajal sellega USA`s ning Lääne-Euroopas. • Tänapäeval kasutatakse peamiselt reklaamikunstis, moekunstis, tarbekunstis. • Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. • Kunstil on tihti rahustav või ärritav toime. Tähtsaimad opkunsti esindajad maailmas • Victor Vasarely • J. Le Parc • Bridget Riley • J. R. Soto Victor Vasarely (1906-1997) • Ungari-Prantsuse kunstnik, kes sündis Ungaris. • Opkunsti “isa“ ja juht. • Kogu elus tegeles kunstiga. • Esimeseks ning tähtsaimaks opkunsti tööks peetakse „Zebra“, mille ta tegi aastal 1930. Veel Victor Vasarely töid Etudes Bauhaus A – Etudes Bauhaus C – Etudes Bauhaus D – ...
kontrastid ning tiigri- ja sebramustrid Vasarely nägi kunstnikus isikut, kes loob algupärase kunstiteose, mille edasiarendused tulevikus saavad avalikkuse loomulikuks osaks. Muuseumid 1970-1996: Vasarely Muuseum Prantsusmaal Gordeses 1976: Sihtasutus Vasarely, Prantsusmaal Aix-en provintsis 1976: Vasarely Muuseum Ungaris Pécs’is 1987: Vasarely Muuseum Ungaris Budapestis Mõju eesti kunstile Vasarely on oluliselt mõjutanud eesti kunsti. Opkunstist oli eriti huvitunud Kaljo Põllu, kuid opi esteetika mõjutas ka meie telekujundusi ja selle motiivid tungisid rõivamoodi. Vasarely näitused Eestis: 1. 1990.a Kadrioru lossis 2. 2001.a Pärnu uue kunsti muuseumis. 3. 2008.a Ungari instituudi galeriis Toompeal Teosed Teosed II Kasutatud kirjandus http:// www.guggenheim.org/new-york/collections/collection-online/a rtists/bios/1522/Victor%20Vasarely https://en.wikipedia.org/wiki/Gordes http://kunstiabi.weebly
kampaania haripunktini 1964. Suurim abstraktse kunsti väljaastumine toimus siiski aasta 1966. A noortenäitusel, kus kohtusid kaks põlvkonda- Marani-aegsed ja ANK-i kunstnikud. ANK´64 oli rühmitus noori kunstnike, kes alustasid õpinguid ERKI-s aastail 1961-62 ja kasvasid silmapaistvateks kunstnikeks. Vaimse juhi Tõnis Vindi suunamisel oldi küll ideoloogiliselt avatud, kuid vastandati end sotsrealismile, mitmekihilises esteetilises mõtlemises esines tugevaid mõjutusi nii Joan Mirolt, opkunstist, kui jaapani kunstist. Tegeleti sürrealismi, alateadvuse tähendlikuse, korra ja kaose vahekorra jms. uurimisega. Kuigi maal kandis uuenduste liidri rolli, toimusid need sarnaselt ka teistes valdkondades. Skulptuuris võeti samuti kasutusele uusi materjale ja tehnikaid nagu alumiinium, teras ja keevitus. Värskena mõjusid nii tolleaegsed lähenemisvõtted (nt Kristjan Raua monument) kui näituse asukohad. Tegutsevatest kunstnikest tuleb ära markida Anton Starkopf, Edgar Viires, Olav Männi