3 SÕLTUVUS 3.1 Statistika Krooniliste opiaadisõltlaste arv maailmas oli WHO andmeil 1999-2001 aastal 12 miljonit, kuid juba ainuüksi Hiinas registreeriti 2004. aastal 850 000 heroiini tarvitajat. (WHO 2004, Tang et al 2006) Aastatel 19992012 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud kokku 1118 inimest. (Sotsiaalministeerium 2014) 2010. aastal Tervise Arengu Instituudi Eestis läbi viidud uuringus narkomaaniaravil olevate inimeste kohta näitab, et sel aastal sai opiaatravi kokku 296 inimest, kellest 18 olid heroiini, 26 metadooni ning 248 fetanüüli sõltlased. Suurim ravi saanud inimeste vanusegrupp olid 25-29 aastased, keda oli 78 inimest. Maakonniti oli kõige suurema ravile pöördunute arvuga Ida- Virumaa, kus pöördus ravile 132 inimest. 2014. aastal läbi viidud uuringus oli ravile pöördunute arv tõusnud 333 inimese võrra. 3.2 Tarvitamise mõjurid
Palju uuritud, kuid halva süstemaatilise lähenemisega, on pingepeavalu ja migreen. Meetodina on neis kasutatud lõdvestumist ja autohüpnoosi õpetamist. Spetsiifilisest mõjust räägib uuring onkoloogiliste patsientidega, milles hüpnoos oli tõhusam valuvaigistaja kui kognitiiv- käitumuslik teraapia või lihtsalt terapeudiga kohtumine. Kõikidel patsientidel meetod siiski ei toimi! Näiteks põletushaige sidemevahetusel (kellel oli tõhus opiaatravi kasutusel) ei erinenud hüpnoosi mõju märkimisväärselt platseeboravimist või loratsepaami mõjust (H. Lauerma, 2002). Hüpnoosi võimalikku kasu ja piiranguid arvesse võttes paneb kõige suuremad piirid kasutusele mõju individuaalsus. Näiteks kirurgiliste operatsioonide tarvis on piisavalt sügavasse hüpnoosi viidavad ainult 10% patsientidest. Tavaliseks valuvaigitamiseks piisab ka kergemast hüpnoosist (S. Kallio, 2004, lk 194). 2. Hüpnoos (kohtus) tunnistuse saamiseks
annaabi.ee 
