ning kasutades ATP-d liigub mööda RNA-d polümeraasile järele, seondub RNAP-ga ning põhjustab kolmikkompleksi lagunemise (DNA-RNA kompleksi). RNAP jääb tavaliselt u 100 bp pärast rut järjestust toppama spetsiifilisel terminatsioonijärjestusel ning ,,ootab" Rho-faktorit järele. Mõnikord ei saa polütsistroonselt RNA-lt operoni esimest geeni transleerida ning Rho faktor seondub mitte-transleeritava RNA-ga ning termineerib transkriptsiooni. Selle tulemusena ei avaldu mitte ükski geen operonist, kuigi tagumistel geenidel võib 69 translatsiooniks vajalik ribosoomide seondumisjärjestus olemas olla. Sellist efekti, kui esimene geen takistab operoni tagumiste geenide avaldumist nimetatakse polaarseks efektiks. 7.1. RNA polümeraasi ehitus Transkriptsiooni läbi viiv E. coli RNA polümeraasi (RNAP) apoensüüm koosneb viiest subühikust: 2, , ' ja . Seondudes kuuenda subühikuga, -
heksameere. Seondub sünteesitava RNA 5’ otsaga ja hakkab liikuma 5’ → 3’ suunas, jälitab polümeraasi. Kui ribosoomid tulevad vahepeal juba kohale, siis sigmafaktor jääb sinna kinni. Kui ribosoomid dissotseeruvad, siis saab sigmafaktor jõuda polümeraasini ja annab edasi lõpetussignaali. mRNA 5’ ―valk―valk―valk―→3’ Enneaegne stoppkoodon (nt mutatsioon esimeses tsistronis) põhjustab polaarse efekti. Ülejäänud geenid sealt operonist ei avaldu (seotud sigmafaktori ja ribosoomide kaudu). Kui translatsiooni ei toimu, lõpetab asja sigmafaktor. DNA kaksikahel, millelt toimub RNA transkriptsioon, on seotud RNAP β ja β subühikute vahele ning on seotud mõlemalt poolt ensüümi, seega teeb DNA kaksikahel poolkaare ümber RNAP ensüümi. RNAP maksimaalne läbimõõt on 150 A, aga RNA sünteesi initsiatsiooni käigus katab RNAP 70-90 aluspaari DNA ahelast, seega 235-305 A, mida
annaabi.ee 
