rõõmustab, kuid laste puhul saab ainult oletada ning teada saada proovimise käigus (andes lapsele süüa, teha massaazi, läheduse vajaduse puhul sülle võttes jne). Piaget' nimetas perioodi sünnist 2-aastaseni sensomotoorseks staadiumiks, mille lõppeesmärgiks on omandada mingil määral kõnelemine, kasutades üksikuid sõnu või lihtsamaid lauseid ning mõtlemisoskus (Butterworth ja Harris, 1994). Järgneval perioodil vanuses 2.-7.aastat, mida Piaget' nimetab operatsioonieelseks staadiumiks kujuneb lapsel välja vaistlik tunnetus ehk siis, lapsel on meelde jäänud juba mingid kogemused (Butterworth ja Harris, 1994), kuid see ei tähenda, et laps kõike teab ning nii ei saa nõuda lapselt arusaamist asjadest, mille kohta tal kogemusi pole. Näiteks võib tuua Pealtnägijas toodud juhtumi, kus kirjeldati vanavanemate ja tütre vahelist kohtulugu, kus Mehhikos elav tütar soovis oma last vanavanemate käest tagasi saada. Näidati lõiku, kus
1) hulkade tajumist; 2) hulkade võrdlemist nende elementide üks-ühesesse vastavusse seadmise teel; 3) uute hulkade moodustamist kahe või enam hulga ühendamise teel; 4) hulgast osahulga või osahulkade eraldamist. Tunnetusteoreetilises (gnoseoloogilises) plaanis huvitab meid esmajärjekorras hulgamõiste ontogenees, s.o. hulgamõiste kujunemise psühholoogiline aspekt. J. Piaget'i järgi kujuneb lapsel hulgamõiste tavaliselt mõtlemise arengu II etapil, mida ta nimetab operatsioonieelseks perioodiks. Sellel perioodil hakkab laps mõistma, et ühes ja samas esemete grupis eksisteerivad kindlad püsivad seosed, mida võib teatud tunnuste abil kirjeldada ja et see esemetegrupp säilitab oma seosed ja tunnused ka siis, kui esemete endi vahelised suhted (asendi, suuruse, värvi jne osas) muutuvad. Hulgamõiste kujunemise järkjärgulisuse seisukohalt on antud tasemel tegemist juba 2.operatsiooniga (hulkade võrdlemisega)/- Seega on J
annaabi.ee 
