kavatsetud rünnakuplaani ka kinnitanud. Ajaloolaste viimaste aastate uurimused on üha veenvamalt näidanud, et tegelikult õhutas Stalin Hitlerit ründama lääneriike ja valmistus seejärel ise Saksamaad ründama. Punaarmee valmisolek selleks oli planeeritud 1941. aasta juuli teisele poolele. Hitler aga tabas selle Stalini kava ära ja et ennetada Punaarmee sissetungi, alustas Saksamaa 22. juunil 1941 N. Liidu vastu sõda. Operatiivplaani Saksamaa ründamiseks hakkas Punaarmee kindralstaap koostama juba 1939. aasta oktoobris ja sõja puhkemiseni jõuti neid teha vähemalt viis. Kõigi nende plaanide põhiideeks oli Saksamaa vallutamine ootamatu rünnakuga selja tagant ajal, mil viimane oli sõjas lääneriikidega. Selleks sai armee ka vastava väljaõppe. 1941. aasta juuni lõpus, kui Punaarmee alles koondas oma jõude piirile ja ei
eesotsas E. Rommel suruti Inglise üksused tagasi. · Briti peamine tugipunkt Aafrikas, Egiptus, sattus ohtlikku olukorda. Tõesta, et NL valmistus sõjaks · Nov. 1940 sai selgeks, et Berliin on peamiseks takistuseks NL sissetungile Euroopasse. · NL-Saksamaa suhted uues faasis, kontrolli tahtsid mõlemad Euroopas. · 1939 hakkas Venemaa välja töötama plaane sõjaks Saksamaaga. · 1940-1941 koostati vähemalt 4 operatiivplaani varianti. · " Vastulöögi ettevalmistamine" tegelikult kaitse asemel NSVL viis lõpule vajaliku jõudude kohalevedamise ja plaanis ootamatult rünnata läänepoolsetel piirialadel Saksamaad ja tema liitlasi. · Algne plaan 12. juuni 1941 lükkus edasi. Ei tea, miks. · Oletus kardeti, et Inglise-Saksa sõda võib katkeda. Saksamaa kallaletung NSV Liidule · 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. · Saksa armee jagatud kolmeks väegrupiks:
(Suurkivi 2011:70) 1.2 Operatiivkaardi olemus ja selle eesmärk Kuni esimese meeskonna saabumiseni sündmuskohale kogub esimesena välja saadetud meeskonnavanem sõidu ajal nii sündmuskoha kui sündmuse kohta vajalikku informatsiooni. Kogutud andmetega saab PTJ tulekahju olukorda kujundavad tegurid teada häirekeskuse logistikult komandost väljasõitmisel ning teel olles raadio kaudu. Mõningaid andmeid on võimalik täpsustada operatiivkaardi või operatiivplaani alusel. Lugedes läbi operatiivkaardi koostamise ja täitmise juhendi, leidis autor mitu operatiivkaardile püstitatud eesmärki: "Vahetu ja tähtis osa tulekustutus- ja päästetööde planeerimisel; oluline vahend tegevuse kiireks ja korrapäraseks alustamiseks; infoallikas kohalike olude ja hoonega(tega) tutvumiseks." (Operatiivkaardi koostamise ja täitmise juhend, PA peadirektori 2004 käskkiri)
annaabi.ee 
