kombineeritud uurimismeetodit, rakendades nii kvalitatiivsele- kui kvantitatiivsele uuringule omaseid andmekogumismeetodeid. Andmeanalüüsimeetodiks on valdavalt kasutatud statistiline meetod kasutades kirjeldavat statistikat. 6 Uurimistööna viib autor läbi küsitluse paberkandjal ja küsitluse veebikeskkonnas, kus osalevad PTJ-d ehk Päästeameti päästekeskuste operatiivkorrapidajad, meeskonnavanemad, rühmapealikud ning operatiivkaardi haldamise eest vastavad teenistujad - valmisolekubüroo pealikud ja peaspetsialistid. Samuti autor saadab ametliku päringu Ida päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhtivspetsialistile lisaandmete ära kaardistamiseks ohtlikke ettevõttete kohta. Autor otsustas kaasata ka välisriikide eksperte, kes kooskõlastavad operatiivkaarte oma igapäevases töös ning omavad seetõttu suurt kogemust operatiivkaartide kontrollimisel
ohtlike ainete õnnetused, keskkonnaalased õnnetused (õlireostused maismaal, kaldalal, rannikul, siseveekogul), loomade päästmine jms. Tulenevalt komando väljasõidupiirkonna riskidest ning väljasõitude koormusest, on komandod jaotatud kolme gruppi, millest tulenevalt on määratletud komandode isikkoosseisu suurus ning võimekused teha eriliigilisi päästetöid. Õnnetustele reageerimine toimub üleriigiliselt ühtsetel alustel. Päästetööde juhtimise II tasand - piirkondlikud operatiivkorrapidajad. Igas maakonnas (v.a. Harjumaal 2 inimest) on 24/7 valves 1 piirkondlik operatiivkorrapidaja (kokku riigis 16). Operatiivkorrapidaja ülesandeks on päästetööde juhtimine, komandode üle teenistusliku järelevalve tegemine ning operatiivse valmisoleku tagamine oma piirkonnas. Korrapidajate ülesandeks on lahendada õnnetusi, mis ületavad esimese tasandi päästetööde juhi võimekust. Päästetööde juhtimise III tasand - regiooni vastutav korrapidaja. Igas regioonis on
annaabi.ee 
