Neeldumise eeldus väidab, et kui implikatsiooni alus p on tõene, siis on tõene ka implikatsiooni tagajärg q. Sellest saab tuletada, et kui implikatsiooni alus p on tõene, siis on tõene ka implikatsiooni mõlema operandi konjunktsioon p & q. Seda on kerge mõista, sest eelduse põhjal peavad tõesed olema konjunktsiooni mõlemad operandid, seega ka konjunktsioon tervikuna. Lihtsustusreeglit tuleb mõista nii, et kui kahe lause konjunktsioon on tõene, siis on kumbki operandlause ka eraldi võttes tõene. Konjunktsioonireegel ütleb, et kui kaks lauset on korraga tõesed, siis on tõene ka nende konjunktsioon. Lisamisreegel ütleb, et kui tõesele lausele disjunktsiooni teel lisada veel üks lause, siis see disjunktsioon on tõene, sõltumata lisatud lause tõeväärtusest. Ülalpool öeldi, et tuletusreegleid ei tohi kasutada tuletussammu osades (eeldused, lõppjäreldus) eraldi, nende abil ei saa teha asendusi ühe väite sees ega asendada ühte eeldust teisega
Neeldumise eeldus väidab, et kui implikatsiooni alus p on tõene, siis on tõene ka implikatsiooni tagajärg q. Sellest saab tuletada, et kui implikatsiooni alus p on tõene, siis on tõene ka implikatsiooni mõlema operandi konjunktsioon p & q. Seda on kerge mõista, sest eelduse põhjal peavad tõesed olema konjunktsiooni mõlemad operandid, seega ka konjunktsioon tervikuna. Lihtsustusreeglit tuleb mõista nii, et kui kahe lause konjunktsioon on tõene, siis on kumbki operandlause ka eraldi võttes tõene. Konjunktsioonireegel ütleb, et kui kaks lauset on korraga tõesed, siis on tõene ka nende konjunktsioon. Lisamisreegel ütleb, et kui tõesele lausele disjunktsiooni teel lisada veel üks lause, siis see disjunktsioon on tõene, sõltumata lisatud lause tõeväärtusest. Ülalpool öeldi, et tuletusreegleid ei tohi kasutada tuletussammu osades (eeldused, lõppjäreldus) eraldi, nende abil ei saa teha asendusi ühe väite sees ega asendada ühte eeldust