Analoogiliselt vahetu adresseerimise on operandil piirang peab alati asume mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Operandi väärtus võib muutuda, aga asukoht peab jääma samaks. Kaudne adresseerimine käsuga antakse kaasa aadressi aadress ehk käsuga antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus. Käsukoodiga kaasas olev aadress võib olla ka lühike aadress, mis näitab registrile, kus on operandi aadress (kaudse adresseerimise erijuht). Uutele operandidele viitamiseks tuleb vahetada vahepealse aadresside tabeli sisu. Autodekrementne ja autoinkrementne adresseerimine seotud pinumäluga (stack). Autodekrementne adresseerimine on seotus pinumällu kirjutamisega (stack push). Alguses vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et see näitaks esimesele vabale pesale pinumälu piirkonnas, siis kirjutatakse operand mällu. Stackis sälilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne adresseerimine on seotud pinumälust lugemisega (stack pop)
Operand peab ALATI asuma arvuti mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Väärtus võib aga muutuda. Käsukoodiga võib kaasas olla ka lühike aadress (asukoht registermälus). Kaudne adresseerimine – käsuga antakse kaasa aadressi aadress e käsuga kaasa antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus. Aadress võib olla ka lühike aadress, mis viitab registrile, kus on operandi aadress. Selleks, et viidata uutele operandidele, tuleb vahetada vahepealse aadresside tabeli sisu. Autodekrementne ja autoinkrementne adresseerimine – seotud pinumäluga. Autodekrementnte – seotud pinumällu kirjutamisega. Algul vähendatakse pinumälu osuti väärtust, et ta näitaks esimesele vabale pesale ja siis kirjutatakse operand mällu. Osutis säilib viimasena kirjutatud sõna aadress. Autoinkrementne – seotud pinumälust lugemisega. Augul loetakse sõna, millele
Konjunktsiooni kui lausearvutuse tehte tulemi tõeväärtus on sellele tehtele vastava tõeväärtusfunktsiooniga määratud. Nagu eituse puhul, nii ka konjunktsiooni korral pole tulemi tõeväärtus tehte kirjeldam-seks piisav. Lausete p ja q konjunktsioon on konkreetse kujuga lause, mille ehituse määrab see, et ta on just lausete p ja q konjunktsioon. D7.3.2 Konjunktsioon on lausearvutuses binaarne tehe, mis operandidele p ja q rakendatuna annab tulemiks lause p & q. Lauset p & q interpreteeritakse alati nii, et ta on tõene parajasti siis, kui p ja q on mõlemad tõesed. Lauset p & q nimetatakse lausete p ja q konjunktsiooniks. Loomulikus keeles on konjunktsiooni indikaatoriteks ja, ning, ent, kuid, aga; vahel võib konjunktsiooni tähistada ka punkt või koma. Nt „Maja põleb ja rahvas karjub”. Konjunktsiooni sisaldava lause saab mõnikord ümber sõnastada ka indikaatori nii … kui ka …
Konjunktsiooni kui lausearvutuse tehte tulemi tõeväärtus on sellele tehtele vastava tõeväärtusfunktsiooniga määratud. Nagu eituse puhul, nii ka konjunktsiooni korral pole tulemi tõeväärtus tehte kirjeldam-seks piisav. Lausete p ja q konjunktsioon on konkreetse kujuga lause, mille ehituse määrab see, et ta on just lausete p ja q konjunktsioon. D7.3.2 Konjunktsioon on lausearvutuses binaarne tehe, mis operandidele p ja q rakendatuna annab tulemiks lause p & q. Lauset p & q interpreteeritakse alati nii, et ta on tõene parajasti siis, kui p ja q on mõlemad tõesed. Lauset p & q nimetatakse lausete p ja q konjunktsiooniks. Loomulikus keeles on konjunktsiooni indikaatoriteks ja, ning, ent, kuid, aga; vahel võib konjunktsiooni tähistada ka punkt või koma. Nt ,,Maja põleb ja rahvas karjub". Konjunktsiooni sisaldava lause saab mõnikord ümber sõnastada ka indikaatori nii ... kui ka ...
annaabi.ee 
