vaadeldakse süsteemi täielikult juhitavat ja ja jälgitavat osa. Kasutades olekumudelit tehakse ülekandemudel, mille abil leidakse süsteemi väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse Laplace'i teisendusega väljundsignaali väärtus. 4.2L- teisendus- Loob üks- ühese vastavuse originaalfunktsioonide hulga x(t) ja kujutisfunktsioonide hulga X(s) vahel x(t) (laplace'i teisendus) X(s) kusjuures kujutiste argument on kompleksmuutuja s=+j e. Operaatorimuutuja. Ax1(t)+ bx 2(t) laplace'i teisendus aX1(s)+bX2(s) mis tähendab ,et laplace'i teisendus on lineaarne integraalteisendus ,mis arvestab x(t) hetkväärtusi kogu aja intervallis [0, lõpmatus] Laplace'i teisendusi tehakse spetsiaalse tabeli abil. 4.3 Piirväärtusteoreemid- fikseerivad vastavuste asemel piirväärtuste võrdsused lim x(t) t läheneb 0 =limsX(s) s läheneb lõpmatusele ; limx(t) t läheneb lõpmatusele =limsx(s) s läheneb 0
ja jälgitavat osa. Kasutades olekumudelit tehakse ülekandemudel, mille abil leitakse süsteemi väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse Laplace’i teisendusega väljundsignaali väärtus. L–teisendus: Selleks, et ei peaks differentsiaalvõrrandeid lahendama, kasutame Laplace'i teisendusi. Igale funktsioonile (muutjuale) ehk originaalile pannakse vastavusse kujutis x(t) <->X(s), kusjuures kujutiste argument on kompleksmuutuja s = σ + jω ehk operaatorimuutuja.. Laplace'i integraalne teisendusvalem loob üksühese vastavuse originaalfunktsioonide ja kujutisfunktsioonide vahel. Ax1(t)+ bx2(t) <-> aX1(s)+bX2(s) mis tähendab,et Laplace’i teisendus on lineaarne integraalteisendus, mis arvestab x(t) hetkväärtusi kogu aja intervallis [0, lõpmatus]. Laplace’i teisendusi tehakse spetsiaalse tabeli abil. Piirväärtusteoreemid: Piirväärtusteoreemid fikseerivad vastavuste asemel piirväärtuste võrdsused