Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. PENELOPE (Armuaeg, 1991, lk 159) Doris Kareva Öö kisub üles päeva kullast kootu (11) k-algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ ning üha koomamale tõmbub ling – (10) -v/ -v/v -v/ -v/ oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, (11) o-algriim, e-algriim, l- algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! (10) o-algriim, e-algriim -v/ -v/v –v/ Mu süda sulgub, tulvil tumma põlgust, (11) s-algriim, t-algriim nii abitu ja habisev kui lind (10) ees seda kõike. Nagu taeva valgust (11) kesk võõrast ülbet karja ootan Sind – (10) k-algriim ei, mitte ümbritsetud võidusärast ja ülistustest, saatjaks sajad väed –, s-algriim Sind ootan üksi, iseenda pärast, toeks ainsaks poeg, kel Sinu teokad käed, t-algriim
kellest autor räägib, on väga pikka aega ära olnud. See aga ei saa ju olla igavik, sest igavik tähendaks seda, et inimene on terve aeg, mis autor elus on olnud, olnud ära. 3 Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! Ülaltoodud näitest näeme tunderõhulise sõna kordust 'oh et ei lõpeks, oh et ei lõhkeks'. Autor püüab sellise kordusega süvendada luuletuse meeleolu. Nii ainult Sina oskad armastada. Nii ainult mina jõuan oodata. Autor on peaaegu samasuguse kordusega laused tekitanud, et rõhutada nende tähendust. Kuna antud kaks rida asetsevad täpselt luuletuse lõpus, siis on nad
annaabi.ee 
