Teiste levinud sotsiaalfoobia hulka kuuluvad: · hirm avalikus kohas punastamise ees 7 · hirm selle ees, et avalikus kohas söömise ajal ajab toit läkastama või kukub maha · hirm selle ees, et tööl jälgitakse · hirm avalike tualettide kasutamise ees · hirm teiste juuresolekul dokumentide kirjutamise ja neile allkirja andmise ees · hirm rahvahulkade ees · hirm eksamite tegemise ees · Ootushirm (rambipalavik) (Bourne, 2007: 29) Mõnikord ei ole sotsiaalfoobia nii konkreetne ning seisneb üldises hirmus igasuguse olukorra ees, mis hõlmab suhtlemist või seltskonda, kus tunnetakse hinnangu saamist. Kui kardetakse mitmesuguseid suhtlemisolukordi (näiteks vestluse alustamist, pidudel käimist) nimetatakse seda seisundit üldistunud sotsiaalfoobiaks (Bourne, 2007:29) Kuigi sotsiaalärevus on laialt levinud, pannakse ametlikult sotsiaalfoobia diagnoos vaid sel
2.2. Koolistressi avaldumine Teadagi pole inimeste elu üdini muretu. Päeva jooksul tekib meil tihti palju küsimusi, mis tekitavad meile peavalu ja muret ning võivad meie elu täielikult valitseda. Enamik inimestest aga muretsevad selliste asjade pärast, milleks tegelikult vajadust pole. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 17) Stressi mõjud võivad tekitada palju füüsilisi stressireaktsioone. Teiseks suureks stressoriks on ootushirm, mis suurendab pingeid ning selle kaudu võimendab stressi füüsilisi sümptomeid. See paneb sind omakorda murele tähelepanu pöörama. ( Arto Pietikäinen ’’Paindlik meel’’ lk 26) Stress avaldub siis, kui pead pikka aega võitlema oma suutlikkuse piiril. Me talume pikalt pingeid ning tahame olla kohusetundlikud. Samuti on ka suur oht sattuda sellisesse situatsiooni, kus peame ebanormaalseid olukordi normaalseks. Sümptomeid hakatakse
annaabi.ee 
