perioodilisused, trend ning koormuse iseloom erandpäevadel; temperatuurisõltuvus, mille osakaal on näiteks elekterkütte korral küllaltki suur. Mudelis arvestatakse temperatuurisõltuvuse inertsi, mittelineaarsust ja ajalisi muutusi; sõltuvus talitlusparameetritest, mis avaldub koormuse pinge ja sagedustundlikkusena; juhuslikkus, mis on eriti märgatav väikestes, jaotusvõrgu koormustes. Selliste koormuste ruuthälbe suhe matemaatilisse ootusesse on suhteliselt suur. Ka võib väikestes koormustes esineda suuremaid kõrvalekaldeid, mis ei sobi kokku normaaljaotusega; juhitavus. Koormust juhitakse enamasti kaudselt elektritariifide abil. Esineb ka otsest juhtimist elektrivõrgu operatiivpersonali poolt. Juhitavuseks võib lugeda põhivõrgu sõlmekoormuste muutusi, mis on tingitud ümberlülitustest jaotusvõrgus. 3.Koormuse põhilised seaduspärasused Koormuse matemaatilise modelleerimise ideest tuleneb, et
Sellist ootust saab nimetada põhjendatud õigusturvanõudeks. Õigusturvanõudel on kaks poolt: vormiline ja materiaalne. Vormiline külg liitub selle arutamisprotsessiga, mida järgides tõlgendamise tulemus kujundatakse ja/või seda põhjendatakse. Materiaalsest küljest peab lõpptulemus (tõlgendus) täitma teatud sisulisi nõudmisi ja see peab olema vastuvõetav. Õiguskaitseootusesse suhtutakse kui õigusriigis elava isiku kõige põhilisemasse ootusesse, mille täitmisel loodetakse haldusaparaadile. Ametivõimude seisukohalt vaadatuna tähendab see kohustus maksimaliseerida õiguskaitset. Seega tekib keele, võimu ja õiguse suhe tõlgendamise ja tõlgendaja seisukohalt. Teadmatus õiguskorra sisust tekib kõige sagedamini keele tõttu, mis peab andma ja vahendama infot. Kohus on üks osa õiguskorra sunniorganisatsioonist. Selles rollis on kohtunikul otsustamisele tulevate asjade suhtes otsustamisvõim. Otsust peab saama kontrollida avalikult