· levitamine · piht ja patukahetsus · armulaud(leib ja vein-kristuse ihu ja vesi) · abielu · viimne võidmine? · Preestriks pühitsemine e. adinatsioon 4.saj. tõlgitakse ladina keelde hieronymus´´vulgata´´-vanim piibli tõlge. 4.saj. oli kristlik kirik roomas täielikult kinnitsunud. Kirikuaasta aluseks on pühapäev. Suurimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad,nelipühad. Kirikuaasta algab advendiga (4adventi),see on nn. jumala tulemise aeg, ootusaeg. Ristiusu kirikus (roheline-lootus, valge-ootus,violetne-rõõm, must-lein) I püha 24.dets talvine pööripäev , eelne päev 25.dets- jõulupäev II püha 26.dets III püha 27.dets 6.jaanuar: Jeesus ristitakse täiskasvanuks Kolmekuningapäev (3 idamaa kuningat tulevad jeesusöast vaatama) 21.dets- toomapäev ,algab jõuludeks ette valmistumine Vastlapäev-noore kuu veebruari I teisipäev , viimane lihasöömispäev
7 miljoni ringis. Ometi võis täheldada teatud väsimust ja peataolekut. Mingit uut tugevamat voolu polnud ilmunud, vaid tuli üksnes mõningane naasmine realistlikpsühholoogilise mängu juurde. Järjest rohkem andis tunda ühiskondlik surutis. Üheks vastuseks sellele oli pöördumine oma ajaloo ja ,,juurte" poole, mida kõige paremini esindas Mikk Mikiveri Eestiaineliste lavastuste sari. Segadust suurendasid Leonid Brezhnevi surmale (1982) järgnenud ebakindel ootusaeg ja mitmete seniste peanäitejuhtide suhteliselt üheaegne vahetumine 1980. aastate alguses. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud Mihhail Gorbatsovi "perestroikal" kulus paar aastat, enne kui see aastatel 1987-1988 paisus Eestis nn. ,,laulvaks revolutsiooniks". Tsensuuri varisedes haarasid teatrid tabuteemade (nt. küüditamise) järele, kuid sündmuste kiirus tegi päevakajalisuse varsti võimatuks. Esimeses
Üks tund enne keskööd suleti võõrastemaja ja selle tuled (ainsad lähemas ümbruses) kustutati. Hispaanlast polnud näha olnud. Keegi polnud põiktänavasse tulnud ega sealt lahkunud. Kõik tõotas head. Valitses sügav pimedus, vaikust segas aeg-ajalt ainult kauge kõuekõmin. Tom süütas tünnis oma laterna ning mähkis ta hoolikalt käterätikusse, ja kaks seiklejat hiilisid pimedas võõrastemaja poole. Huck jäi valvama ja Tom suundus teed kobades põiktänavasse. Järgnes ärev ootusaeg, mis lasus tinaraskena Hucki meeleolul. Ta hakkas soovima, et näeks laternavalgust, -- see hirmutaks küll teda, kuid ütleks talle vähemalt, et Tom oli veel elus. Tundus, nagu oleks Tom lahkunud mitme tunni eest. Kindlasti oli ta minestanud; võib-olla oli ta surnud; võibolla oli tema süda lõhkenud hirmust ja ärevusest. Oma rahutuses liikus Huck põiktänavale tkka lähemale, kar-tes igasuguseid hirmsaid asju ja oodates iga hetk mingisugust katastroofi, mis võtab tal hinge välja