kromosoomi). 46 Ovogenees Küpsemine e meioos - I meiootiline jagunemine: I järku ootsüüt ühest I järku ootsüüdist kujuneb 23 välja üks II järku ootsüüt ja üks polotsüüt; II meiootiline jagunemine: II järku ootsüüt polotsüüt ühest II järku ootsüüdist kujuneb välja üks ootiid (munarakk) ja üks polotsüüt. Samuti jaguneb ka 2 eelmise jagunemise käigus 3 tekkinud polotsüüt. ootiid polotsüüt Ootiidist kujuneb valkude 23 kuhjumisel küps munarakk Ootiid ja polotsüüdid erinevad üksteisest vaid tsütoplasma hulga poolest. Viljastumine Viljastumine toimub naise munajuhas meioosi II
· Kasvamine On aeglane ja kiire alastaadium. Aeglase kasvu staadiumi läbinud rakke nimetatakse I järku ootsüütideks. · Küpsemine Siin toimub meioos. Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon (46 2-kromatiidilist kromosoomi). I meiootiline jagunemine: ühest I järku ootsüüdist kujuneb välja üks II järku ootsüüt ja üks polaar- e. reduktsioonkeha (holotsüüt); II meiootiline jagunemine: ühest II järku ootsüüdist kujuneb välja üks ootiid (kõrgdiferentseerunud munarakk) ja üks reduktsioonkeha. Samuti jaguneb ka eelmise jagunemise käigus tekkinud reduktsioonkeha. Ovogeneesi käigus tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja 3 reduktsioonkeha. Üldjuhul reduktsioonkehad taandarenevad ja kaovad. NB! teatud partenogeneesi erivormidel osalevad aga viljastumisel: n munarakk + n reduktsioonkeha = 2n organism Suguraku ja keharaku võrlus: · tuuma ja tsütoplasma suhe on muutunud
annaabi.ee 
