Paljassaarest loodes Vahemadal (3,8 m), Naissaare lõunatipu lähedal Hülkari madal – ja karisid (Littergrund ja Paljassaare kari). Lahte suubuvad Pirita jõgi ja mitu oja (Tiskre, Mustjõgi). Veetase võib kõikuda 2 m ulatuses. Reid asub lahe kagupoolses sopis, põhjapiiriks on Paljassaare põhjaotsa ja Miiduranna vaheline joon. Reid on avatud põhjatuultele, need tekitavad seal suurt lainetust (eriti sügisel) ja sadamatesse sissepääsu ootavatel laevadel tuleb otsida varjulist ankruplatsi, kuid see pole raske, sest põhi on sügavamates kohtades savine või mudane, madalamal liivane. Lahte sissesõiduks on 3 sihttulede liini: Tallinna (Lasnamäe) sihttuled Aegna ja Naissaare vahelt, Viimsi sihttuled Vahemadala ja Paljassaare vahelt ning Suurupi sihttuled Vahemadala ja Naissaare vahelt sissesõiduks. 1980 ehitati Vahemadalal merre 8-tahuline punane tuletorn, mis kergendab omakorda sissesõitu Tallinnasse. Lahte
3 Geneetika on üks uusimaid teadusharusid. Alles 20.saj. oleme hakanud taipama, miks inimesed üksteisest erinevad või sarnanevad. Ajal, millal geneetikast midagi ei teatud, arvasid inimesed, et lapsed meenutavad vanemaid lihtsalt seepärast, et nad elavad samasuguses keskkonnas ning neil on sarnased kogemused. Selline arusaam sünnitas mitmeid kummalisi kombeid. Vana Kreekas soovitati last ootavatel naistel vaadata kauneid kujusid ja muid ilusaid asju, sest loodeti, et need omadused kanduvad üle tulevasele lapsele. Inglismaal aga soovitati lapseootel emadel loobuda maasikate söömisest, sest arvati, et need tekitavad beebidele punaseid sünnimärke. Paljud pärilikkuse kohta käivad müüdid hajusid, kui geneetika 20.sajandil hoogsalt arenema hakkas. (Brookes, 2002) Inimgeneetika uurimisele pani aluse Francis Galton. Ta pani aluse eugeenikale
annaabi.ee 
