Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ootavadki" - 5 õppematerjali

Jõulunäidend 3
1
doc

Jõulunäidend 3

MATI: Tore, et jälle on jõulud! MAIA: Minu meelest ka. Jõulud võiksid olla kasvõi ükskord kuus. MATI: Ei või! Mõtle nüüd ise. Siis tuleks ju sellest päris igapäevane asi. Ja see poleks enam mingi eriline sündmus. MAIA: Seda vist küll...Kuid tihedamini võiks ikkagi olla ja küllap linnud ja loomad arvavad ka seda. MATI: Siin ongi see eelmise aasta viljavihk, täpselt nagu eelmiste jõulute aegu. Küll linnud oskavad siia tulla. MAIA: Kindlasti oskavad. Küllap nad juba ootavadki seal metsatukas. MATI: Lähma siis juba! Nii pääsevad nemadki kiiremini oma jõulurooga maitsma. MAIA: Oota väheke. Raputan natuke seda viljavihku, et kui hiired siia satuvad, saavad nemadki oma osa. (lapsed lahkuvad) (tulevad linnud) VARBLANE: Kuule sõber, millest sina tunned jõulusid? LEEVIKE: Sellest viljavihust muidugi, mis meid seal tuttava puu peal ootab. VARBLANE: Ja ongi! Hea, et jäime väheke ootama. LEEVIKE: Minu kõht on juba hommikust peale igatsenud jõulurooga maitsta.

Teatrikunst → Teater
62 allalaadimist
Meeste ja naiste erinevad ootused ja lootused
2
odt

Meeste ja naiste erinevad ootused ja lootused

kaasnevad esemed. Meestel on tihtipeale vaja jätta endast rikka ja kuulsa mehe mulje, sellepärast lisandub nende ostudesse kindlasti auto või mõni muu kallis sõiduvahend, mille taga paraku ei pruugi peituda ilus ja puhas kodu. Naisele on aga tähtis tema enda väljanägemine, mistõttu naised loodavad meestelt saada kõiksugu värvilisi ja säravaid ehteid, kleite ja meike, millega end väliselt ilustada. Ja nii nad ootavadki üksteiselt neid asju, mis teeksid nende tuleviku helgemaks. Erisoolistel inimestel on suhte koha pealt erinevad arusaamad ja ootused. Mees soovib, et teab naise plaanidest kõike,kus käib, mida teeb ning mis peamine, kellega ta kohtub. Tugevama soo esindajal on tihtipeale olemas omamisvajadus. Näiteks omada naist, autot, maja. Kui mehel on miski puudu, tekitab see temas ebakindlust. Seevastu naisele meeldib rohkem olla vaba, liikuda ringi ja tutvuda uute kaaslastega

Kirjandus → Kirjandus
49 allalaadimist
Referaat- Naise ja mehe erinev suhtekäitumine
12
docx

Referaat ''Naise ja mehe erinev suhtekäitumine

esemed. Meestel on tihtipeale vaja jätta endast rikka ja kuulsa mehe mulje, sellepärast lisandub nende ostudesse kindlasti auto või mõni muu kallis sõiduvahend, mille taga paraku ei pruugi peituda ilus ja puhas kodu. Naisele on aga tähtis tema enda väljanägemine, mistõttu naised loodavad meestelt saada kõiksugu värvilisi ja säravaid ehteid, kleite ja meike, millega end väliselt ilustada. Ja nii nad ootavadki üksteiselt neid asju, mis teeksid nende tuleviku helgemaks. · Erisoolistel inimestel on suhte koha pealt erinevad arusaamad ja ootused. Mees soovib, et teab naise plaanidest kõike, kus käib, mida teeb ning mis peamine, kellega ta kohtub. Tugevama soo esindajal on tihtipeale olemas omamisvajadus. Näiteks omada naist, autot, maja. Kui mehel on miski puudu, tekitab see temas ebakindlust. Seevastu naisele

Ühiskond → Perekonnaõpetus
37 allalaadimist
Eesti keele lauseõpetus 2010 2011
22
doc

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

* "raske" aluse korral: Homme ootab kogu meie perekond sinu helistamist (vrd. Homme ootavad nad / nad ootavad sinu helistamist) * viisimäärus 1. kohal (Kiiresti läksid poisid välja) * kõrvallause, eriti otsekõne 1. kohal (Kui saabub kevad, paraneb tuju. "Kuhu minek?" küsis tema.) * kui, nagu, otsekui, justkui 1. kohal (Tundus, nagu tuleks keegi) Verb kaldub olema lause lõpus: teatestruktuuris kaalukana, eriti eitav (Mannaputru mina ei söö. Kõik meie vaenlased just seda ootavadki.) modaalpartikliga algavas lauses (Küllap ta selle töö ära teeb, Vaevalt me homme kohtume, Kahjuks ma sinna ei lähe.) küsilauses (Kuhu sa eile kadusid? Kas sa homme sõitma tuled?) mõningais kõrvallauseis: Ma tean, kuhu ta eile kadus, Lind värises, kui ma ta pihku võtsin. 1 Verb kaldub olema lause algul: *inversioonküsilauses: Oled sa homme kodus?

Eesti keel → Eesti keel
275 allalaadimist
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

toime ja sellega kaasnevalt tehakse ta järjekordselt naeruväärseks. Sellised ebameeldivad kogemused muudavad lapse arglikuks ja endassetõmbunuks ja ta ei taha kooli minna, sest sõnaga "kool" on seotud väga palju negatiivseid emotsioone. Kõige sellega on ka tugeval ja väljaarenenud isiksusel raske toime tulla. Raskemaks probleemiks on see aga neile, kes on alles kujunemisjärgus inimesed (Ibid, 5) Lapsele tuleks selgeks teha, et kiusajad ootavadki, et ohver endast välja läheks, ei tohiks nutma hakata või põgeneda, vaid tuleb enesekindlalt otsa vaadata, mis võib kiusaja ära ehmatada. Tagakiusatava jaoks on eriti tähtis, et tal oleks keegi, keda usaldada. See peab olema usaldusväärne inimene, kes ei ühine järgmisel hetkel kiusajatega. Selleks inimeseks koolisituatsioonis peaks olema õpetaja. (Ibid, 6) 3.2 Õpetajad- vägivalla ärahoidjad kui ka vägivallatsejad

Ühiskond → Ühiskond
75 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun