Parim armuke on see, kes ei armasta. Pimedus siis näevad isegi pimedad. Pimedus on meile kõigile ühteviisi arusaadav. Valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse saladust tahavad kõik välja uurida. Ka surnud vananevad keegi ei pääse aja peatamatust voolust... Elu on nii keeruline kompleks, et see ei saa korraga kaduda. Sündimine ei ole midagi muud kui surma algus. Kas süütult või mitte, me kõik istume oma elu jooksul aastaid ootamisvanglas. Kõige raskem ei ole lapsel taluda halbu sõnu ja isegi lööke, vaid pilget ja naeru. Mu uhkus on haruldane muldmetall, millest kellelgi pole kasu, mis ainult teeb elementide süsteemi raskeks ja keeruliseks. Kunagi ei saa inimene nii vaeseks, et tal ei oleks midagi kaotada. Elus on aeg see, mis edasi läheb ja meid nagu laastukesi oma vooluga edasi kannab. Sõjas on paratamatult kaks poolt, üks, kes sõda alustab, ja teine, kes vastu hakkab. Et
Ja kui keegi kolmas ütleb hall, siis ei ole see mingi kompromiss, vaid hoopis kolmas seisukoht." (lk 142) ,,Olin kaotanud huvi mitte ainult selle vastu, mis oli selja taha jäänud, vaid ka selle vastu, mis mind ümbritses. Seda võis kõige lähemalt võrrelda haige seisukorraga, kes on oma haiguse aktsepteerinud ja antud hetkel lepib ainult sellega, et tal ei ole kuski valus." (lk 151-152) ,,Aga kas süütult või mitte, me kõik istume oma elu jooksul aastaid ootamisvanglas." (lk 159) ,,Kõige raskem on lahendada olukordi, mis tekivad ainult arusaamatusest." (lk 169) ,,Kui üks inimene on üksi, on ta juures kerge mingi viga leida, teised pääsevad teda ju igast küljest nägema, tal ei ole ühtegi seina, mille vastu ennast kaitsta vähemalt selja tagant." (lk 178) ,,...inimene sureb mitte ainult üks kord, vaid palju kordi iga kord, kui sureb keegi, kes on talle lähedaseks saanud." (lk 188)
minevikku, et sealt ka mitte otse laenata, siis vähemalt inspiratsioonia ammutada. Lihtsustatult võiks öelda, et moed korduvad. Aga teil pole vahest juhust või aega olnud tähele panna, et suurtes joontes maksab seesama ka "moodide" kohta kirjanduses, kunstis ja mujal. Juba Koguja ütles rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi, et ei ole midagi uut päikse all. Vanglad on tavaliselt mõeldud karistusena. Aga kas süütult või mitte, me kõik istume oma elu jooksul aastaid ootamisvanglas. Oleme seotud kohaga ja ajaga, kõik elu normaalsed protsessid on enamvähem ära lõigatud või takistatud. Ootajal on sama vähe vabadust kui vangil. Koolitunnistus ei tähenda veel midagi- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on inimene, kes õnnetuse läbi on kaotanud ühe jala , ei mõtle üldse palju jalale, mis alles jäi. See ei tähenda aga veel, et ta selle jalaga rahul oleks. Nimed on ju selleks, et inimesi üksteisest eraldada.
annaabi.ee 
