Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl
Liivlastel oli nüüd kavas järgmisel aastal uuesti võõrvõimust lahti saada koos eestlaste abiga, kuid nende kaasamiseks vaherahu ajal oli vahe lootust. 1213. a. alguses toimus leedulaste rüüsteretk Eestisse. Leedulased küsisid selleks ka loa (Kokneses) ning palusid endi aladele rahu. Asuti rüüstama Sakalas. Henriku kirjelduste järgi tapeti palju mehi, võeti kaasa naisi ja lapsi, karja ja varandust. Retk oli kiire ja mitte ulatuslik, põhines ootamatusel. Kevadel ütlesid leedulased oda Väinasse visates rahu üles ja korraldasid mitu retke Liivimaale, millele sakslased võlgu ei jäänud. Leedulaste poole läks üle ka Jersika vürst Vsevolod. Sügisel korraldasid Koknese rüütlid rüüsteretke Jersikasse, tungisid linnusesse ja said suure saagi. 1215. a. kevadel korrati retke uuesti, kuid saadi tagasiteel leedulastelt lüüa. 1214. a. ehitasid sakslased Toreidasse, Koiva paremale kaldale varasema liivlaste
annaabi.ee 
