seotud endogeensete opioidide (endorfiinid) ja endokannabinoididega (anadamiid) ning alaneva pidurdussüstemiga. Valude pärssimine valuvaigistitega: mittenarkootilised, nt atsetüülsalitsüülhape, ja narkootilised, nt morfiin, valuvaigistid. On olemas veel lokaalsed ja üldanesteetikumid. Lokaalsed anesteetikumid toimivad konkreetse piirkonna valuretseptoritele ja kiududele, üldanesteetikumid kõrvaldavad teadvuse. Endogeensed ja eksogeensed opiaadid (nt morfiin, st oopiumipreparaadid), mõjuvad samadele piirkondadele, millele ka elektr.stimulatsioon. Organism ise on võimeline samuti tootma endogeenseid opiaate (nt enkefaliin, avast.1975). Hiljem on leitud ligi 20 proteiini, mis aktiveerivad opiaat-retseptoreid. Kokkuvõtteks: ajus on nn alanev valu reguleeriv süsteem, mida võib otseselt mõjutada kas el.stimulatsiooniga v morfiini-taoliste ainetega. (aju ise aktiveerib seda süsteemi neurotransmitterite klassiga, mida nim endogeenseteks opiaatideks platseebo-katsed!)
endogeensete opioidide (endorfiinid) ja endokannabinoididega (anadamiid) ning alaneva pidurdussüstemiga. Valude pärssimine valuvaigistitega: mittenarkootilised, nt atsetüülsalitsüülhape, ja narkootilised, nt morfiin, valuvaigistid. On olemas veel lokaalsed ja üldanesteetikumid. Lokaalsed anesteetikumid toimivad konkreetse piirkonna valuretseptoritele ja kiududele, üldanesteetikumid kõrvaldavad teadvuse. Endogeensed ja eksogeensed opiaadid (nt morfiin, st oopiumipreparaadid), mõjuvad samadele piirkondadele, millele ka elektr.stimulatsioon. Organism ise on võimeline samuti tootma endogeenseid opiaate (nt enkefaliin, avast.1975). Hiljem on leitud ligi 20 proteiini, mis aktiveerivad opiaat-retseptoreid. Kokkuvõtteks: ajus on nn alanev valu reguleeriv süsteem, mida võib otseselt mõjutada kas el.stimulatsiooniga v morfiini-taoliste ainetega. (aju ise aktiveerib seda süsteemi neurotransmitterite klassiga, mida nim endogeenseteks opiaatideks – platseebo-katsed!)
annaabi.ee 
