narkootikumide kohta. Oopiumikaubandus sümboliseeris nt 19. sajandil vabakaubandust asi selles, et britid pidasid hiinlastega nn oopiumisõdu (1840-1842 ja 1857-1860), et saada enda kätte Hiina oopiumiturgu äriidee seisnes selles, et hiinlastel oleks mooonikasvatus ära keelatud, britid ise oleksid seda kasvatanud oma koloonias Indias ning saaduse siis hiinlastele maha müünud. (Hiinlased, lisaks sellele, et kartsid oma hõbedavaru vähenemise pärast, ei tahtnud suuri oopiumikoguseid oma maale ka tervise- ja moraali hoidmise soovist.) Erinevatel kultuuridel on olnud erinevad mõnuained. Euroopasse levisid nad eeskätt meditsiiniteaduse kaudu. Morfium sünteesiti (oopiumist) 1820. aastail, 1850. aastail töötati välja tänapäevane süstal ning niiviisi saadigi konstanteerida, et on saabunud inimkonna uus õnneaeg (anestesioloogia!). 19. sajandi teisel poolel (1885) tehtud uuringud näitasid, et suur
Heroiini kohta väideti, et tegemist on veelgi parema valuvaigistiga, kuid samas ohutumaga... Oopiumikaubandus oli 19. sajandil vägagi aktsepteeritav ning sümboliseeris mõnes mõttes vabakaubanduse teket asi nimelt selles, et britid pidasid hiinlastega nn oopiumisõdu (1840-1842 mille käigus Hiina kaotas Hong-Kongi ja 1857-1860), et saada enda kätte Hiina hiiglaslikku oopiumiturgu. (Hiinlased, lisaks sellele, et kartsid oma hõbedavaru vähenemise pärast, ei tahtnud suuri oopiumikoguseid oma maale ka tervise- ja moraali hoidmise soovist.) Euroopas hakkas morfinistide arvu kasv tekitama arusaamist sellest, et on olemas sõltuvusfenomen ka sääraste ainete tarbimisel. Samas morfiumi ja oopiumi tarbimine kasvas pidevalt ning seda soodustasid ravimimüüjad. 19. sajandi teisel poolel (1885) tehtud uuringud näitasid, et suur osa apteekidest (drug-store) tehtud sisseoste olid kas hiniini- või morfiumi-sisaldusega preparaatide ostud. (Põhjamaades aga nt samal ajal