erinevate registrite ja kõlavärvide ning mille faktuur on tänu mikropolüfooniale pidevas sisemises liikumises, ent kõlatervik jätab endiselt staatilise illusiooni. „ Atmospheres“ oli ka esimene Ligeti teos, mis plaadistati. Vokaalkammermuusikas, kus mikropolüfooniat rakendada ei saa, töötas Ligeti välja teise stiili, mida iseloomustab intensiivsete, kohati taotuslikult koomiliste kujundite kasutamine ning ooperlikku esitust meenutav väljenduslaad. Selles võtmes on kirjutatud „Aventures“, „Nouvelles aventures“, mõlemad kolmele vokaalsolistile ja seitsmele instrumendile, kus tekstiks on häälikutest koosnev kujuteldav keel. Ent 1965. Aastal lõpetatud Reekviemis on need kaks stiili ühte tervikusse sulatatud. Kolmas 1960. Aastatel Ligetile iseloomulik stiilivõte oli pöördumine lihtsa tonaalse harmoonia poole
finaalis, kus orkestriga ühinevad koor ja solistid. Tekstiks Fr. Schilleri ood „Rõõmule“ („An die Freude“, 1785). Sümfi muusikaline materjal tugineb kahel vastandlikul kujundil, mis ühinevad finaalis: laskuv kvardi-motiiv d-mollis (nn saatuse teema) ja nn rõõmu-teema D-duuris. Helistikuline plaan liigub sihikindlalt peahelistikult d-moll D-duurile. Finaali ülesehitus: *dramaatiline sissejuhatav lõik Presto, meenutab ooperlikku saatega retsitatiivi *3 eelmise osa teemade meenutus, mis viib välja rõõmu-teema esimese ilmumiseni *orkestrilt rõõmu-teema neljakordne esitus *sissejuhatuse materjal Presto *bassi retsitatiiv „O Freunde, nicht diese Töne“ *koorilt-orkestrilt rõõmu-teema „Freude, schöner Götterfunken“ 4- kordne varieeritud läbiviimine, pikk orkestri interluudium (topeltfuuga) ja veel kord rõõmu-teema *uus kooriteema „Seid unschlungen, Millionen!“ Andante maestoso
pärit antiikmütoloogiast või orkestriga ajaloost - concerto grosso – tavalisele - opera buffa – koomiline ooper barokktriole on lisatud suurem - libretto- poeetiline tekst ansambel oratoorium – ulatuslik kontsertteos süit – eri karakterites tantsude aga solistidele, koorile ja orkestrile ka lihtsalt instrumentaalpalade (ooperlikku draamat kantakse edasi tsükkel Fuuga - mitmehäälne helitöö, mis arendamisel erinevates häältes. rajaneb teose alguses ühehäälselt esitatud teema kordamisel ja 6. Võrdle omavahel kantaati, oratooriumit ja ooperit (lavaline tegevus, teksti sisu, esituskoosseis) Võrreldes oratooriumit ja ooperit, siis oratoorium ei kasuta lavakujundust, kostüüme ja liikumist nagu ooper kasutab, ning oratoorium on vaimiliku sisuga
Hoffmani proosa mõjutatud kahest stiihiast: muusikaline hoovus ja teatraalne hoovus. Tunnetas ju end heliloojana. Kirjutas isegi ooperimuusikat, aga heliloojana ta ei olnud eriti edukas. Tegutses ka muusikakriitikuna. Kirjutas muusikaalaseid artikleid. Nendes on näha tema muusikalised eelistused (Mozart, Bach, Beethoven suurepärane maitse). Need novellid on kirjutatud sisemise musikaalsusega inimese poolt. Tema proosa meenutab oma ülesehituselt ooperit. Hästi palju on ooperlikku paatost. Sama ka tegelaste plastika, nende liigutused plastilised ja allutatud muusika stiihiale. Üldmulje lugedes jääb muusikaline. Tema proosa aluseks ooperikunst, mis puutub siis siia Sacchi trupp? Suur püüdlemine groteski poole, omane dell'artele. Tegelased karikatuursed. Nende näod meenutavad koomilisi maske, käitumine rahutu ja ekspressiivne, nad ei käi vaid jooksevad ja tõttavad, ei tõuse püsti vaid kargavad, ei räägi vaid karjuvad ja kähistavad groteskne maneer
annaabi.ee 
