praktikast - Milano ooperielust. Alates 1836 Bussetos Muusikaühingu orkestri (puhkpillid) juht. Alates 1839 Milanos. I loomeperiood 1839-1850 1839 esimene ooper "Oberto" võeti hästi vastu, teine ooper, koomil. "Kuningas üheks päevaks" 1840 kukkus läbi. 1840. aastad. 1842 kolmas ooper "Nabucco" oli üliedukas (naispeaosas Verdi tulevane elukaaslane ja abikaasa Giuseppina Strepponi). Tohutult ooperitellimusi. Kaunis meloodia on tähtis ka Verdile, ent karakterite ja situatsioonide edasiandmine veelgi tähtsam. Meloodia siiski veel kohati plakatlik, mitte nii paindlik kui alates 1850. Orkestrikõla tasakaalustamata (keelpillid - vaskpillid), vähe orkestrikogemusi (seni ainult puhkpilliorkester). Numbriooper. Esiletõusvaim ooper sellest kümnendist - 1847 "Macbeth" (Shakespeare'i järgi). Eriline ainestikuvalik - peategelased
Ooperitrupis laulsid meespeaosi kastraadid ja naispeaosi sopranid. Bassid ja tenorid esitasid kõrvaltegelasi: filosoofid, allilmategelased, isarollid, teenrid jms (bassid); koomilised ammed (Veneetsia spetsialiteet) jt kõrvalrollid olid tenorid. Venetsiasse oli 1613 suundunud Monteverdi, saades Püha Markuse kiriku kapellmeistriks üks ihaldatumaid ametiposte tollal. Aastakümneid hiljem, kui Veneetsias hakkasid tegutsema avalikud ooperiteatrid, sai ta nendelt ooperitellimusi. Suurimaks Veneetsia koolkoona täheks saab Monteverdi õpilane Francesco Cavalli, kes on 17. sajandi keskel kuulsaim ja mängituim ooperihelilooja Euroopas. Claudio Monteverdi Poppea kroonimine L'incoronazione di Poppea Opera musicale Libreto - Giovanni Francesco Busenello Veneetsia 1642 (või 1643), Teatro SS. Giovanni e Paolo 3 vaatust Tegelased: Õnn e. Saatus Fortuna, sopran Voorus Virtú, sopran Armastus Amore, sopran Poppea Poppea, Rooma kurtisaan, Nero armuke; sopran
annaabi.ee 
