vastuseisu. Glucki reformid olid tihti vastuolulised. Pärast kolimist Pariisi aastal 1773 ning mitmete tööde produtseerimist kerkisid esile kaks kriitikude kogukonda. Ühed kiitsid Gluck'i uut stiili, teised kritiseerisid karmilt ning toetasid pigem traditsioonilisemaid töid nagu Niccoló Piccinni looming. Heliloojad ise ei sekkunud poleemikasse, kuid kui Piccinnil paluti teha libreto, mille kallal Gluck ise töötas, siis hävitas viimane kõik töö. Gluck oli ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: · Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene · Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks · Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale · Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni Helilooming Tähtsamad teosed: Ballett ,,Don Juan" (1761)
Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18. sajandil hakkas muusik looma teoseid rohkem anonüümsele ja laialdasemale publikule, kellest suurem osa oli asjatundlik. Nüüd oli heliloojal näidata oma tõelist palet ja luua selliseid teoseid, milliseid ta kõige paremini teha oskas. Avanes võimalus teha ennast kuulsamaks kui kunagi varem. Christoph Willibald Gluck (1714 – 1787) Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: • Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene • Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks • Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale • Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni Franz Joseph Haydn (1732-1809)
9.2 Glucki ooperireform. Gluck kaotab ära stseenide tükeldamise üksikuteks aariateks. Hakkab mõjutama Prantsuse ooperit. G.proovis kätt algul prantsuse koomilise ooperiga. Reformib ooperit, ehk esimene numbriooper Orpheus ja Eurydike. Hakkab mõjutama prantsuse ooperit ja ka 19.saj algul mõjutab teiste maade oopereid. Glucki libretisti idee oli ära lõhkuda ooperi vormi raamistik ja tuua sisse draama seose loogika.(Muusikalise draama vorm) Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni 9.3 Mozarti ooperid. Jätkab Händeli loodud reformi