Erkki Sven Tüür- Tšellokontsert (1996) Erkki-Sven Tüür- viiulikontsert (1999) 20. Johann Valentin Meder: esimene eestimaalasest ooperi- ja vokaal- instrumentaalsuurvormi looja. Sündis Saksamaal Wasungenis, tegutses 1674-83 Tallinnas gümnaasiumi kantorina. Alates 1701 aastast Riia toomkiriku organist. Kirjutas oma eluajal 3 ooperit. Üks esimese saksa oopereid „Kindlameelne Argenia“. Mederi vokaal-instrumentaalsuurvorm „Matteuse passioon“. (Riia, 1701). 21. Eesti ooperielust 19. sajandil. 19.sajandil etendati oopereid nii Tallinna kui Tartu saksa teatris. Tallinna Linnateatris tulid ettekandele tähtsamad 19.sajandi ooperid, esindatud olid nii prantsuse, saksa kui ka itaalia ooperižanrid. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883.aastal mängitud Carl Maria von Weberi „Preciosa“. Vanemuise teater oli koht, kus esimesena mängiti ooperit. Vanemuise teatri elus on tähtsat rolli mänginud teatrijuht ja lavastaja Kaarel Ird, ta on lavastanud ka mitmeid oopereid
aastate alguses (kuni 1844, suri 1848 vaimuhaiglas) tegutses väga edukalt Donizetti. Mõlemad, nagu ka Rossini, mõjutasid tugevasti Giuseppe Verdi loomingut. Verdi kõige suurem konkurent oli temast veidi vanem Saverio Mercadante. Giuseppe Verdi (1813 Le Roncole Busseto linna lähedal Parma maakonnas -1901 Milano). Busseto kaupmehe Barezzi toetusel õpib muusikat Bussetos ja alates 1832 eraviisiliselt Milanos (konservatooriumi vastu ei võeta), palju õppinud praktikast - Milano ooperielust. Alates 1836 Bussetos Muusikaühingu orkestri (puhkpillid) juht. Alates 1839 Milanos. I loomeperiood 1839-1850 1839 esimene ooper "Oberto" võeti hästi vastu, teine ooper, koomil. "Kuningas üheks päevaks" 1840 kukkus läbi. 1840. aastad. 1842 kolmas ooper "Nabucco" oli üliedukas (naispeaosas Verdi tulevane elukaaslane ja abikaasa Giuseppina Strepponi). Tohutult ooperitellimusi. Kaunis meloodia on tähtis ka Verdile, ent karakterite ja situatsioonide edasiandmine veelgi tähtsam
annaabi.ee 
