ookeaniga Aafrika lõunatipu (kuni Antarktikani) kaudu, Vaikse ookeaniga Drake'i ja Magelhãesi väinade ja Panama kanali kaudu. Atlandi ookeani põhi on liigendatud veealuste mäeahelikega mitmeks üksteiesest eraldatud süvikuteks sügavusega 5 8 tuhat meetrit. Põhjaosas ulatub Põhja Jäämerelt tulev triivjää ja jäämäed kuni 40° põhjalaiuseni. Antarktilised jäämäed ulatuvad oookeani lõunaosas kuni 35° lõunalaiuseni. Tähtsamateks pinnahoovused: 1) Golfi hoovus soe 2) Labrodori hoovus külm 3) Benguela hoovus - külm Suurim tõusu-mõõna vahe on 15 18 m Kanada idarannikul ja Prantsusmaa rannikul St.-Malo lahes Bretagne'i lahes. Kanada idarannikul Fundy lahes on tõusu kõrgus 21 m, mis on ka suurim maailmas. Atlandi oookeani vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m
noaa.gov/education/yos/resource/JetStream/tropics/enso_ patterns.htm) Üllatav on see, et need muutused merepinnakihi temperatuurides ei ole suured – +/– 3 ° C ning üldjuhul isegi palju väiksemad. [12] 12 3. UPWELLING’U MÕJU JA TÄHTSUS 3.1. Biodiversiteet ja produktiivsus Upwelling’u protsessi käigus tõusnud veed võivad tuua palju toitaineid (fosfaate, nitraate, jne) eufootsesse vööndi; seega upwelling suurendab oookeani orgaanilist produktiivsust, suureneb vetikate ja planktoni hulk, millest omakorda toituvad linnud, mereimetajad ja kalad. Upwelling tekitab maailma kõige viljakamaid ökosüsteeme. Näiteks kõige produktiivsemad kalapüügipiirkonnad asuvad Aafrika ja Põhja- ja Lõuna-Ameerika rannikutel. 25 900 ruutkilomeetriline piirkond Peruu läänerannikul on näiteks püsivalt mõjutatud upwelling’ust ning on samuti üks rikkamatest püügikohadest maailmas
annaabi.ee 
