z 62.5 74 Graafik: 200 UL 150 UC 100 z I 50 0 20 25 30 35 40 C Kontrollküsimused: *Millistest suurustest oleneb induktiivtakistus? See oleneb f-vahelduvvoolu sagedusest ja L- pooli induktiivsusest. *Mille poolest erineb reaalse pooli takistus alalis- ja vahelduvvoolule? Alalisvoolu puhul arvestatakse oomtakistust ja vahelduvvoolu puhul aga aktiivtakistust. *Millest oleneb reaalse pooli võimsustegur? See oleneb vahelduvvoolu näivtakistusest. *Millistest suurustest oleneb mahtuvustakistus ja milline on selle selle väärtus alalisvoolule? Mahtuvusest C tingitud takistusest vahelduvvoolule z r rL 2 xL xC 2 *Kuidas arvutatakse jadalülituses vooluringi näivtakistus? Näivtakistust arvutatakse selle valemiga.
sinusoidi poolperioodi asendamist ristkülikuga, mille kõrgus on 0,637 amplituudväärtusest. 35. 5.3.1. Millistest suurustest oleneb induktiivtakistus? xL=2fL=L, kus f vahelduvvoolu sagedus, L pooli induktsiivsus (oleneb keerdude arvust, mõõtmetest, kujust ja südamikust H), vahelduvvoolu nurksagedus rad/s 36. 5.3.2. Mille poolest erineb reaalse pooli takistus alalis- ja vahelduvvoolule? Alalisvoolu puhul arvestatakse oomtakistust ja vahelduvvoolu puhul aga aktiivtakistust. 37. ??? 5.3.3. Millest oleneb reaalse pooli võimsustegur? cos=rvr(vooluringi aktiivtakistus)/z(vooluringi näivtakistus) rvr=r(aktiiv)+rL(pooli mähistraadi aktiivtakistus) 38. 5.3.4. Millistest suurustest oleneb mahtuvustakistus ja milline on selle väärtus alalisvoolule? xc=1/2fC, kus C on kondensaatori mahtuvus F 39. 5.3.5. Kuidas arvutatakse jadalülituses vooluringi näivtakistus?
Püsimagnetiga vaheiduvvoolugeneraatori pinget ei saa alalisvooluge- neraatori kombel reguleerida, kuna puudub magnetvoo tiheduse muutmise võimalus. Abiks tuleb siin vaheiduv- voolugeneraatori omadus piirata pöörete tõusul ise voolu- tugevust ja koos sellega teatud tingimustel ka pinget. See põhineb takistuse iseärasustel vahelduvvooluahelas. Voolutugeyus vahelduvvooluahelas sõltub nägu alalis- vooluahelaski elektromotoorjõust ja takistusest. Alalisvoo- luahelas kohtame ainult nn. oomtakistust, mis oleneb juHtme materjalist, mõõtmeist ja temperatuurist. Vahel-; düvvooluahelas aga esineb peale oomtakistuse (mida siin nimetatakse aktiivtäkistüseks) veel mduktiivtaki^tus. ; See esineb näiteks vahelduvvooluahelasse lülitatud poolil (mähisel). Võolutugevuse perioodilisel muutumisel tekib poolis muutuv magnetväli. Magnetvälja muutused indut- seerivad poolis vahelduva suunaga emj., niis on alati vas- tupidine vooluallika omale ja seega vähendab voolu poolis.
annaabi.ee 
