OHMI SEADUS Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2. Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V.
A=q*U ( A- töö(J) ; U- laengu ühiku poolt kulutatud energia (V); q- seadet läbinud laeng (C) 2. Defineerige elektrilaengu ühikud ja valem? Kui igas sekundis läbib juhet 1 kuloni suurune laeng, siis on voolutugevus 1 amper. q= J*t (J- voolutugevus(A); t- aeg (s)) 3. Takistid 4 oomi, 5 oomi ja 20 oomi on ühendatud rööbiti, skeem ja kogu takistus? 4. Kui suure takistusega takisti tuleks 51 oomisele takistile rööbiti ühendada, et kogu takistus oleks 50 oomi? 5. Auto aku elektromotoorjõud on 12 volti, starteri sisse lülimisel langeb aku pinge 10,8 voldini, kusjuures starter tarbib voolu tugevusel 120 amprit. Kui suur on aku sisetakistus? 6. Elektripirnile on kirjutatud 100 vatti ja 200 volti, kui suur on ta takistus põlemisel? 7. Pingejagur, skeem + kasutus? 8. Elektrivoolu töö ja võimsuse valemid, Dzauli, Lensi seadus.
Vektorsuuruse negatiivne väärtus tähendab suuna muutumist vastupidiseks. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 3. Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1) Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2) Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V. Kui seda takistit läbiv vool
annaabi.ee 
