2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. neandertaallane. 250 000 - 40/30 000 aastat tagasi. Ajumaht oli isegi suurem. Kasutas oda. Rõivad, elamud. Mattis oma surnuid. Kaetud ookermullaga (oranzikas) ja oli lisatud hauapanuseid (tööriistad ja relvad). Tekkisid usulised kujutelmad. Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva. Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused). Lisaks rändasid Aasiasse ja Ameerikasse. Elasid mingi aeg kõrvuti neandertaallastega. See
2 miljonit aastat tagasi tekkinud. Säilmeid leitud ka Euraasiast. Õppis küttima. Elas koobastes. Kasutas tuld. Kasutasid riideid (loomanahk). Erinevad alamliigid (nt. Heidenbergi inimene). * Neandertaallane 250'000 aastat tagasi tekkinud. Surid välja 30'000-40'000 aastat tagasi. Esmane leid saadi Saksamaalt, Neanderi jõe orust sealt tuli nimetus. Tema ajumaht oli tänapäeva inimesest suurem. Olid esimesed, kes matsid oma surnuid haudadesse ja need kaeti ookermullaga (kollakas-oranzikas muld) ning panid kaasa hauapanuseid. Usk järgmisesse (hauatagusesse) ellu. Hoolitsesid ka oma haigete eest. * Homo Sapiens nüüdisinimene. Kujunes välja umbes 200'000 aastat tagasi Aafrikast. Esivanemat on nimetatud Aafrika Evaks. 50'000-70'000 aastat tagasi rändasid nad Aafrikast välja. Erinevatel mandritel kujunesid välja erinevad rassid. Muinasaja arengujärgud
annaabi.ee 
