Selle tegemiseks ei pruugitud kasutada juukseid, vaid ka riideid. Naised kandsid särki, mis koosnes kahest riideribast ja ulatus poolde säärde, kuni maani. Oli ka torso laadne asi, mis eriti midagi ei katnud (õhukesest riidest ja liibuv). Kandsid ka aeg ajalt parkukat, olid ka lühemad soengud, kui tavaliselt olid pikad juuksed. Egiptlased ka pesid ennast. Rikkad võtsid vanne. Preestrid raseerisid ennast. On leitud ka kamme. Olid olemas ka algelised iluvahendid (kasutati nt ookermulda ja malahiit). Kulme kaunistati ka söega. Ka tatoveeriti ennast. Kasutati ka erinevaid lõhnaineid. Toit Söödi juur ja puuvilja palju. Palju kasutati küüslauke, sibulaid, ube ja läätsesid. Otra ja nisust valmistati leiba. Odrast tehti õlut. Tatlist tehti ka alkohoolset jooki. Söödi ka liha (sigu, veiseid ja lambaid). Söödi ka kala. Äärmuslikult söödi ka kaameli liha.
Jõukamad kandsid peas parukat. Selle tegemiseks ei pruugitud kasutada juukseid, vaid ka riideid. Naised kandsid särki, mis koosnes kahest riideribast ja ulatus poolde säärde, kuni maani. Oli ka torso laadne asi, mis eriti midagi ei katnud (õhukesest riidest ja liibuv). Kandsid ka aeg ajalt parkukat, olid ka lühemad soengud, kui tavaliselt olid pikad juuksed. Egiptlased ka pesid ennast. Rikkad võtsid vanne. On leitud ka kamme. Olid olemas ka algelised iluvahendid (kasutati nt ookermulda ja malahiiti). Kulme kaunistati ka söega. Ka tatoveeriti ennast. Kasutati ka erinevaid lõhnaineid. Tähtsamad jumalad, keda seostati kuningavõimuga: Ra- Päikese jumal Anubis- Koera peaga surnute jumal Osiris- Viljakuse jumal ja surnute valitseja Horos- Taevajumal Isis- Osirisi õde ja abikaasa, viljakuse jumalanna
Joonistused on tehtud läbisegi, sageli isegi üksteise peale. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruudusega. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud tundsid väga hästi loomade käitumist, harjumusi, võimeid ja loomulikult ka siseehitust. Kummaline on vastuolu väga realistlike loomakujutiste ja algeliste inimkujutiste vahel. Osadel maalidel on värvid nii kirkad, et tunduvad veel marjad olevat. Värvidena kasutati musta sütt, valget kriiti ning punast ja kollast ookermulda. Puuduvad rohelised ja sinised toonid. Seda seletatakse sellega, et esialgsed inimesed ei pruukinud kõiki toone oma silmaga eristada. Näiteks Lääne-Aafrika vanade keelte hulgas puuduvad peale musta, valge ja punase teised mõisted. Koopamaale seostatakse esialgse inimese usuliste vajadustega. Maale pole siin tehtud kõigile vaatamiseks, vaid maalideni jõudmiseks tuleb sageli roomata läbi kitsaste käikude. 11