leevendab suurt valgusööda vajadust varakevadel ning soodustab haudme kasvatamist.Isaõied moodustavad juba eelmise aasta suvel ja on nähtavad rippuvate urbadena.Emasõied pole enne õitsemist märgatavad,sest need on peidetud pungadesse,mis avanevad alles õitsemise ajal.Rohke sarapuude õitsemine ja paar korjeks sobivat ilma panevad kevadel pered hoogsalt arenema.Õitolmu annab sarapuu rikkalikult:üks 4-5m kõrgune sarapuupõõsas võib anda 40- 60g ookerkollast õietolmu.Peaaegu üheaegslet sarapuuga õitseb hall lepp Alnus incana,mis annab samuti rikkalikult õietolmu.Mõnevõrra hiljem (aprilli algul) õitseb ka must lepp.Leppadelt kogutav õietolm on hallikas-või määrdundkollane. Harilik pihlakas Roosõieliste sugukonda kuuluv harilik pihlakas kasvab tavaliselt kõrge põõsa või tugevasti hargnenud võraga madal puuna.Õitseb mai lõpus ja juuni algul 5-7 päeva.Valged õied on
sisse. Aafrika värvid on väga soojad ja meeldivad, nad matkivad metsloomi. Disainile lisavad efektsust tiigrite ja sebrade nahad. Armastatud motiivid on rombid, ruudud ja kolmnurgad eri väljendustes, kombinatsioonides ja suurustes. Imiteerimist leiavad ka loomanahkade mustrid. Sageli on Aafrika tekstiiltoodete värvigammagi põhjamaisele inimesele vastuvõetavalt valge- beezh-pruun, ehk pisut pruunikaspunast ja sutsu ookerkollast sisse põimitud. Ning tollest lõunamaa stiilist lahutamatud on ka kaunitest tekstiilidest valmistatud arutu hulk patju ja istumisaluseid. Aafrika hõimud. Aafrikas on tuhandeid hõime, aga mitte kõik neist ei ole loonud kujusid ega muid esemeid, mis oleksid ülendanud nende käsitööliste tehtu loovuse tippsaavutusteks. Põhiline osa mandri suurest ja kaunist skulptuuripärandist pärineb Ida- ja Lõuna-Aafrikast. Aafrika kultuskujud on alati olnud üksnes paiksete hõimude looming
annaabi.ee 
