järgi kell 13:42. Purse kestis üheksa tundi. See oli suuruselt teine vulkaanipurse kahekümnendal sajandil. Enne 1991. aasta purskeid oli vulkaan vaikinud üle 500 aasta. Purse Tuhka paiskus kuni 34 km kõrgusele ning see tekitas 35 kilomeetri kõrguse samba. Tuhapilv kattis 125 000 km2. Vulkaan paiskas atmosfääri 15 miljonit tonni väävlit, mis blokeeris päikesevalguse ning jahutas tuntavalt maakera kliimat, umbes 0,6 kraadi kahe aasta jooksul.Tuul ja ookeanivoolused kandsid mürgiseid aineid kogu maailma. Väävel ja tuhk, mis õhku sattusid, kahjustasid nii suurte kui ka väiksemate lennukite mootoreid nii, et hiljem neid parandada enam ei olnud võimalik. Kahjustused ja kannatanud Hukkunuid oli mõningate andmete järgi 847. Lisaks oli veel hulganisti kannatunuid. Kodutuks jäid umbes 100 000 inimest ning hävis umbes 8000 maja (paljud majad olid katusteni muda ja vulkaanilise tuha all). Kaasarvatud poole miljardi dollarine majanduslik kahju
5.11.Filipiinide Pinatubo vulkaani purse 1991. aastal. Asjatundjad peavad Pinatubo vulkaanipurset klassikaliseks purskeks. Purske tagajärjel paiskus õhku viis kuupkilomeetrit materjali, tekitades 35 kilomeetri kõrguse samba. Tuhk kattis ümbruskonna nii paksult, et paljude majade katused langesid selle all kokku. Purske tagajärjel sattus õhku palju mürgiseid aineid, sealhulgas ka vääveldioksiidi. Tuul ja ookeanivoolused kandsid neid kogu maailma. See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal globaalse temperatuurilanguse 0,5 kraadi võrra. 11 Kokkuvõte Juba paar nädalat jälgivad inimesed kogu maakeral, kes huvi, kes õudusega, mida suudab korda saata üks keskmine vulkaan, kui ta asub "õigel" kohal. Ehk teisisõnu tuhka purskav vulkaan Eyjafjalla kontrollib pea kogu Euroopa lennuliiklust.Island on strateegiline koht Euroopa jaoks
Läänemerest eraldavad Põhjamerd Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel asuvad Taani väinad. Läänest ja lõunast uhub Euroopa mandrit maailma suuruselt teine ookean Atlandi ookean, mis hõlmab ligi viiendiku maakera pinnast. Ookeanil on palju ääremeresid, lisaks Põhjamerele ka sügavale maismaasse lõikuvad Läänemeri ja Vahemeri. Ookeanilt jõuab rannikule sooja ja niisket õhku, kõige soojemad õhumassid liiguvad ekvaatorist põhja poole. Ookeanivoolused mõjutavad omakorda kliimat, kandes edasi sooje veehulki. Sügavale maismaasse lõikuvat Vahemerd loetakse samuti Atlandi ookeani osaks. Ookeaniga ühendab seda Gibraltari väin. Arvukad poolsaared ja saared jagavad Vahemere paljudeks erinimelisteks meredeks, millest suuremad on Aadria meri, Egeuse meri, Joonia meri, Liguuria meri, Türreeni meri. ((Foto: Meetrikõrgune kaitsetamm Hollandis Zeelandi provintsis, kaitseks merelainete eest.)) --- 62
annaabi.ee 
