b. Rahvusriik – poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad rahva ühistel huvidel. Hakkas kujunema 18.sajandil. Kõirgeima võimu kandja on rahvas. Riik kuulub rahvusele. Rahvusriik peab pühaks oma territooriumi. 5. Saksa keisririigi sünd. a. Esile tõuseb Preisimaa, sest ta oli tugev sõjaliselt, 1834.aastal oli ta tolliliidus (ei pidanud maksma tollimaksu9 ning 1850.-60.aasta oli hoogne industrialiseerimine ja liitumine ookeanikaubandusega. Kontrollis majanduslikult suurt osa Saksamaast. Preisi kuningad: Rriederich Wilhelm IV, Wilhelm I ja Wilhelm II b. Prantsuse – Preisi sõda 1870-1871. Lõppes Preisimaa võiduga. Kuna Prantsusmaa alustas sõda siis Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale sõjahüvitisena 5 miljardit marka ning loovutama Elsassi ja Lotringi. Prantsusmaal loodi presidentaalne vabariik. Preisimaa võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla
on pikad anfilaad (tubade rida ja kui kõik uksed lahti teha, näed kõikidest tubadest läbi). SIIANI TULEB TÖÖÖ!!! Renessanss mujal euroopas Madalmaad ja nende 15 saj kunst. Mõned kunstiajaloolased on arvanud, eet 15 saj kunsti lääne euroopas väljaspool itaaliat, ei saa seostada renessanssiga. Kunst arenes omaette. Skulptuuris kui ka arhitektuuris jätkus hilisgootika. Maalikunstis hakkab juba levima ren. Omaseid jooni. Tegeleti hoogsalt turumajandusega. Tegeleti ookeanikaubandusega. Hakkasid madalmaade linnad rikastuma. Madalmaade kunstnikud hakkavad isegi itaallastest kiiremini kujutama nähtavat kunsti, kaasaegset maailma. Siin ei saa rääkida antiikeeskujudest ja ei otsita jumalikke proportsioone, samuti ei ole kasutusel elurõõmu, elegantsi (kõik mis on itaallastel). Kui itaalia kunsti tellisid põhiliselt paavstid ja suuuremad vürsti perekonnad, madalmaade kunsti tellijaks on linnakodanik. Ei ülistata selles kunstis tugevat isiksust, tähtsus on inimeste
annaabi.ee 
