See lihtsalt laguneb aina väiksemateks ja väiksemateks osakesteks, mis mõjutab ka mereelu ja loomi, mis omakorda mõjutab ka inimeste elu. Polümeerid võivad olla pehmed või kõvad, purunevad või tugevad, nätsked või tahked. Suur variatsioon tähendab, et need saavad moodustada uskumatult mitmekesise valiku aineid, alustades DNAst lõpetades nailonist sukapükstega. Polümeerid on nii vajalikud, et me oleme harjunud nendest sõltuma iga päev, kuid osad neist reostavad meie ookeaneid, linnasid ja veeteid, mis mõjutab meie tervist nii, et inimesed alles hakkavad selle kahjulikkust mõistma.
Õhu liikumisel avaldavad olulist mõju aastaaegade veheldumine, maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine, suured mäeahelikud ning ka maakera pöörlemine. 5. Veestik Maailmameri Kõik suuremad veekogud moodustavad maailmamere. Ülejäänud väikesed ja üliväikesed veekogud koos jõgede, põhjavee ja liustikega nimetatakse siseveteks. Maailmamere suuremad osad on ookeanid. Maakeral on ookeaneid kolm kuni viis: Vaikne ookean, India ookean, Atlandi ookean, üpris tihti loetakse ka Põhja- ning Lõuna-Jäämeri ookeaniteks.
· Kandma saadud teabe (avastatud maad, mered, jaed, jarved, rahvad jne.) kaardile nii täpselt ja täielikult, kui ta oskab; · Koondama kogu hangitud teabe (nii kaardile kantu kui ka sinna mittemahtuva) tekstkirjeldusse, ehitades selle üles praktiliste, valmiskujul olemasolevate regioonide kaupa. · Täiendama ja täpsustama olemasolevaid kaarte ja tekste. 15. saj lõpp nn suurte maadeavastuste aeg - avastati terveid uusi ookeaneid ja mandreid, täpsustusid kaardid ja kirjeldused. Paranesid kartograafilise kujutamise meetodid, võeti kasutusele mõõteriistu. 18. saj algul viidi läbi palju inimgeog uuringuid (rahva-, põllumaj- ja käsitööloendused), mida kaartidel ei kujutatud vaid mis ladestusid tekstidesse. Jagati regioonide järgi, millest tähtsaim oli riik. Neid andmeid hakati nimetama statistikaks ehk riigikirjeldusteks. Vanima paradigma kriis 1) 1920.-ks aastaks oli maa avastatud - vaja leida uusi ülesandeid